20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal!
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. kuulsaimad ekspressionistid · Otto Dix · Max Beckmann · Lucian Freud · Ernst Ludwig Kirchner · Käthe Kollwitz · Franz Marc · Emil Nolde · Max Pechstein · Karl SchmidtRottluff · Egon Schiele KUBISM (19071925) Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Analüütiline kubism Seda perioodi iseloomustab motiivide lahutamine justkui algosadeks ning nendest uue pildi ülesehitamine.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Kubism ehk kuubikunst Peagi hakkasid need kaks kunstnikku P. Picasso ja G.Braque oma kunsti edasi arendama. Nende põhimõtteks oli see, et kunstnik ei pidanud järgi tegema, vaid looma uue tegelikkuse, mis ei allu mitte elu vaid kunsti seadustele. Nad jagasid looduses esinevad loomad ja esemed osadeks ja panid uutmoodi kokku. Saades nii moonutatud tulemusi, nad püüdsid näidata üht ja sama eset korraga mitmest küljest. Eelistatud olid kahvatud pruunid toonid, millele lisasid rohekat või tuhmi helesinist. Maaliti hooneid , portreid , natüürmorte
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu.
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010.
kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. Henri Matisse. Meri Colliore´I lähedal Henri Matisse. Elurõõm Kubism Pablo Picasso portree. Autor Juan Gris Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused).
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni
Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus ...........oli eelkõige kirjanduslik liikumine. Ei saa pidada kunstiliigiks vaid suunaks kunstis
kujutas kunstlikku ja tühja linnakeskonda Der Blaue Reiter 19111913 Sinine ratsanik Vassili Kandinsky (18661944) maalide põhiideeks oli `sisemine vajadus', mis juhindus metafüüsilistest ja vaimsetest probleemidest. Oma lihtsustatud lüüriliste ekspressiivsete maastike kaudu jõudis ta 1910 abstraktsionismini. Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud. ,,pilt ei pea olema ilus" 3D Fassettkubism geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid hermeetiline kubism igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud) sünteetiline kubism abstraktne peaaegu +ajalehe väljalõiked jne TUNNUSJOONED: 1. uute väljendusvahendite otsingul kleepisid Picasso ja Braque teostele ajaleheväljalõikeid, tapeeti,
Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse
3 kunstiteose analüüs Henri Matisse “Tants” 1909 Fovism I faas – eelikonograafiline Henri Matisse (1869-1954) oli prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja. Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne.
tasapinnalisena. Juugendis kasutatavad värvid on ebatavalised ja arvestavad pigem sisekujundust, kui looduses esinevaid värve. Baltikumi ilmus juugend 1890. aastate paiku. Juugendist olid haaratud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Jaan Koort, Oskar Kallis. Postimpressionism Olulisimad esindajad: Paul Cezanne, Vincent van Gogh, Paul Gauguin. Nad on 20. sajandi kunsti väga tugevalt mõjutanud a) Paul Cezanne geomeetriline vormiarendus, kubism b) Vincent van Gogh väljenduslik (ekspressionistlik) suund c) Paul Gauguin monumentaalne stilisatioon ja puhta värvi vallandumine. Postimpressionisti impressionismiga kokku puutunud kunstnikud, kes pettusid impressionismis ja valisid sellest erinevat loomingusuunda. Valitud suund oli igaühel aga erinev. Impressionism oli liiga reaalne ning otsene kajastamine. Vincent van Gogh Ta oli rahvuselt hollandlane ning elas Prantsusmaal oma viimased eluaastad
Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist modelleerimist ja seetõttu värvisid varju värviliseks. Tähtsaks osutus traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Realismi säilitamiseks ei pidanud impressionistid vajalikuks midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõuti realismist hoopis erineva ideoloogiani, kus teose tähenduse allikas pole süzee, vaid kujutamise viis. Impressionismi tagajärjel muutus kunstnike isiklik
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest
IMPRESSIONISM Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. ,,Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid." 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata. Teatud kaugusest vaadates segunesid need optiliselt, andesid kõrvuti olevad puhtad värvid õige tooni.) ;
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised
maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad tumedate kontuuriga. Fovism 1905-1907, Impressionism 1933/34 1. Fovistide nimetus? Metsikud, laikudena maalides, metsikult 2. Mida pidasid fovistid kunstis oluliseks?
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendigabizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu