Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üksteist peab hoidma (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Üksteist peab hoidma
Inimkond on läbi aegade olnud erinevate arusaamade ja tõekspidamistega. Mõtlematult väljaöeldud sõnad võivad sageli teisele haiget teha. Vahel võivad sellest tekkida konfliktid, mille põhjuseks võib pidada ükskõiksust ja hoolimatust. Masenduses olles, soovime , et inimesed meist mööda ei kõnniks, vaid et keegi aitaks. Üheskoos on murekoorem kergem. Lähedasteta oleksid eluraskused mõnikord ületamatud, aga tihtipeale ei suuda me üksteist hoida ja mõista. Eriti on see süvenenud viimasel ajal, mil tööde ja tegemiste hulk järk-järgult suureneb. Tegelikkuses tähelepanu ja hoolivuse varjujätmine peidab endas viga, sest iga inimene vajab, et keegi temale kaasa tunneks, hooliks.
Tänapäeval võib tihti kuulda raadiost ja televiisorist ning lugeda artikleid ajalehehtedest, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Vanasti noored said päranduseks talu või
Üksteist peab hoidma #1 Üksteist peab hoidma #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-07-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raido123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kõne. Üksteist peab hoidma.

vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud vanemad ei tea oma laste probleemidestgi. Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Enam ei ole esimesel kohal perekond vaid hoopis töö. Perekonna hoolivus ja soojus on aga ühiskonna oluline peegel. See peaks olema niisama loogiline nagu näiteks aasta- või kellaaegade vaheldumine. Ma ei saa aru, miks peab alati halvasti minema, et meile meelde tuleks, kui vedanud meil tegelikult on. Kui kaotame oma lähedas, hakkame rääkima kui tähtis ta oli ning kui palju me temast hoolisime. Nii kaua, kui inimene on elus me solvume üksteise peale, nõmetseme, tigetseme ja tülitseme, kuida harva ütleme ja näitame välja, et hoolime tegelikult inimesest. See on ju naeruväärne, kui mõtlema hakata. Kui keegi kellegile ütleb, et hoolib, siis

Eesti keel
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Too aga haarab kinni esimesest veidi lahkemast näost. Ravici juures nad magavad koos, ja see tundub samuti nagu kõik muu veidi igapäevane, loomulik ja tavaline. Joan Madou, pärit itaaliast, elanud koos mingi mehega, kes vahetult enne surnud oli, on see poolsurnud naisenatuke. Ta elul ei näi enam olevat eesmärki, ta ei suuda jalul püsida. Ravic aitab teda veidi - elementaarsest inimlikust kaastundest. Läheb tema hotelli, klaarib omanikuga arved ja muretseb talle uue elukoha. Sellega peab mees asja unustatuks. Kuid Joan võtab jälle ühendust, tundes et Ravic on sel hetkel tema ainuke tugi. Mees aga ei mäleta enam ta nimegi, kuid leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemaid. Joan muutub taas normaalseks, Ravici igavene igavus näib kaduvat. Ometi närib teda kerge kahtlus, ta ei saa olla kindel et tunneb tõepoolest seda 1

Kirjandus
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Eduard Vilde 1865 ­ 1933 Sündis ta põhja eestis. Alustas oma loomingut kerge sisulistega jutustustega. Avaldas jutustusi aja lehtedes ,,Musta mantliga mees." Vildel oli jutustamis oskus käe sees(fabuleerimis oskus). 1895 Esimene romaan ,,Külmale maale" ­ kriitilise realismi olemas olu(elu tõepärane kujutamine). ,,Otsene kui ka sümboolne" ­ peateg. vaene Jaan, kes raskete olude pärast peab varastama. Jääb aga vahele ­ siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogia ,,Mahtra sõda." Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja 3 osalise ,,Prohvaet Maltsvet"(1902 ­ 1908). Nendele järgnevad ,,Raudsed käed," ,,Lunastus," ,,Mäeküla piimamees"(1916) ja ,,Minu esimesed triibulised" Peale raamatute kirjutas ta ka näidendeid: ,,Tabamata ime"(1912) ­ draama, Eesti kultuur euroopasse

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

(maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ­ ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ­ ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on vähe raha ja tuttavaid, kuid siiski oli tal Raymond ja Salomano, kellega vahepeal juttu ajada. Mersault tunneb end ühiskonnas võõrana. Ta oli väga ükskõikne, seda

Kirjandus
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

kõnekoomikat. Pealkirjal on kaks tähendust: Pisuhänd kujutas kratti (võõraste sulgedega ehtima) ja Piibeleht kirjutas teoses selle nimelise romaani. Teose põhiprobleemid olid teiste arvelt rikkaks saamine; kultuuri ostetavus ja müüdavus. Vestmann- ärimees, aus, kaval, ei talu rumalust, hooliv, elukogenud, haritud (Vestmann Vestmanni uulitsas) Ludvig Sander ­ luuser, silmakirjalik, arg, rumal, kõige drastilisemalt määratletud isiksus teoses, peab ennast inseneriks ning luuletajaks ja kunstnikuhingega isiksuseks Tiit Piibeleht ­ kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses Mathilde ­ kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu

Kirjandus
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Raskolnikovi ema ja õde olid peaaegu kõigeks valmis, et Rodjat aidata, kuid ta ise ei lasknud seda teha. Kui Rodja ise hakkas rääkima ja ei hoidnud oma tegu enam endale, sai ta alles enamvähem rahulikuks jääda. Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Luziniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Luzin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu, et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun