Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Üks päev Kunda kultuuris (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Üks päev Kunda kultuuris #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keilikeseke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Üks päev Kunda kultuuris

Päev Kunda kultuuris Oli ilus hommik. Olin üks varajasematest ärkajatest nagu tavaliselt. Täna ärkasin aga selle peale, et päike sillerdas näkku, kuna püstkotta oli tekkinud kõva tormiga auk ning osad oksad olid kaduma läinud. Ärkvel oli ka isa, kes oli öösel jäänud tulekollet valvama. Saatsin isa puhkama ning asusin teisi kümmet kogukonna liiget äratama. Paistis, et tulemas on täiesti tavaline päev. Et eelmisest päevast oli alles jäänud veidi marju ja pähkleid, siis otsustasime, et kosutame end veidike enne, kui päeva missioonile - toidu leidmisele - läheme. Pärast seda jagunesime gruppideks. Neli meest läksid metsa küttima ning ülejäänud mehed läksid paadiga järvele, et kala püüda. Osad naised läksid metsa juurikaid, taimi, marju ning pähkleid korjama. Nendega läks kaasa ka minu väike agar õeke.

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Üks päev kammkeraamika kultuuris

Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul. Hiljem hommikul poisikesed juba imetlesid oma äsja valminud jahiriistu, mis olid tehtud juba uhkemast moondekivimist. Nad nimetasid neid kirvesteks. Kalapüügiga tegelevad mehed olid uhked oma uute teadmiste üle kalade eluviisi kohta ning kuidas neid paremini kätte saada. Nii, ongi aeg meestel ja poisikestel metsa poole astuda. Meie, naised ja tüdrukud, lehvitame neile järgi ning soovime head jah

Ajalugu
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Inimasustuse teke Eesti aladel Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi

Kultuurilugu
thumbnail
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise.

Kultuur
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

(venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks. Toonased inimesed rajasid asulad veekogude lähedusse, peamisteks tegevusaladeks olid kalastamine, küttimine ja korilus. Elati koonusekujulistes püstkodades. Peamised kivist valmistatud tööriistad olid kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer

Ajalugu



Lisainfo

Ajaloo kirjand, kus veedan päeva Kunda kultuuris.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun