Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse.
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal ajal aga ebamäärasemaid m
Kas tegemist võiks olla eesti avangrdi perioodiga on siiski küsitav. Eestisse jõudsis maailmas toimuvate kuldsete kuuekümnendate ilmingud selle kümnendi lõpul ja ajalukku jäi pigem periood kuldsed seitmekümnendad. Maailmas toimusid suured muutused- tehnoloogia areng ja elukorralduse muutmine tõid kaasa ta pöörased arengud kunstis. Duchampi purskkaevu taustal lõpetas 60ndate lõpul moderismi ajastu Joseph Kosuthi artikkel "Art After Philosophy" Küsimuse püstitus: Miks ma olen kunstiteos ? Lõpetas edasise küsimise kunsti tähenduse osas . Konseptualism, op- ja popkunst ning minimalism alustasid võidukäiku Muutustega ühiskonnas muutus ka kunsti roll tavainimese elus, visuaalne keskkond ja mugavuse kasvades mõttelaad. Üllataval kombel on just mõtelaadi sarnane areng samane nii raudse eesriide ühel kui teisel pool. Andy Warholi supipott jäi liidukodanikule veel võõraks ja keelatuks, kuid vaimne vabanemisne on märgatav sõjajärgselt sündinud põlvkonna
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele, saavad tulla inimese ellu ja seal korraldada põrgu. Mulle meeldib see pilt, kuna see pilt kuj
esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke surmatantsu hilisemaks koopiaks. Lübecki surmatants hävines täiesti II Maailmasõjas Traditsiooniline surmatants koosneb 24 tahvlist (Luterlikus kirikus on tellitud, hoitud ja tehtud hiljem surmatants mis algab paavstiga) Autorikoopiat võrdsustatakse originaaliga Kuulsaim ja väärtuslikum kunstiteos mis on Eestis säilinud Surmatantsu teema jälle päevakorda tõusnud. Tahvelmaal Ajalugu Lääne-Euroopas algab uuesti Itaalias Umbes 1000 aastat ei ole Euroopas tahvelmaali tehtud, piirdutud miniatuurmaalide, vitraazide ja mosaiikidega 13.sajandi keskpaigas võtavad mitmed itaalia kunstnikud tahvelmaali, eeskujuks Bütsantsi ikoonid, aga Lääne-Euroopa tahvelmaalid suurte mõõtmetega Paigutatakse altarile/selle lähedusse 14
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R
kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp’i ready made’is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme – merz (juhuslik sõnaühend
Edaspidi lähtus Duchamp ükskõiksusest, ostes erinevaid esemeid ja andis neile veidraid nimesid, näiteks pissuaar signatuuriga ,,R.Mutt", lumelabida nimega ,,Vältimaks murtud käsi". Duschamp leidis, et kunstniku roll on hoolimatu selektsioon, ainult iga situatsioon võib olla uus, kuid objektid on igapäevased ja masstoodang. Selle asemel, et inimesed saaksid kunstiteost imetleda, peavad nad endalt hoopis küsima, kas see üldse on kunstiteos ja mis asi on kunstiteos. Kunstnik paneb endast selle sisse minimaalselt, teos on nagu ühiskonnale ette antud probleem, mis võib kõik kunstilised väärtushinnangud purustada. Duschampi filosoofiline lähenemine kunstile muutus keerukamaks. Ta kunstniku osa oli väike, kuulates pigem, kuidas rahvas tema vastu huvi tunneb ja kuidas ta kuulsus kasvab. Peale ta surma 1968 selgus fakt, et mees on viimased aastakümned tegelenud ühe suure teosega. See taies
Kõik kommentaarid