ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete ...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED I Meditsiini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia olemus. Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geenitehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid ühiskonna arengus väga tähtsad. Meditsiini keskmes on inimese tervisliku, sh ka loodusliku tervisliku seisundi parandamine. Meditsiin ei loo uut elu, vaid ainult tingimusi uue elu tekkeks või selle kestmiseks. Arstiabi eesmärk on ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud pärilikke haigusi, aga samuti parandada geenide äpardumisi - vigu. Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis, kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanud kuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Kui poleks meditsiini, oleks meie keskmine eluiga tunduvalt lühem ja meid oleks tõenäoliselt ka tunduvalt vähem. Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune. Melioratsiooni abinõudega püütakse parandada neid looduslikke ...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamin...
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mi...
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud...
Religioossed suundumused Eestis 2014 (RSE 2014) Lea Altnurme TNS Emor Kristlus I RSE 2014 80 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Kristlus II RSE 2014 70 60 50 40 30 eestlased 20 muu rahvus 10 0 Peidukristlus RSE 2014 90 80 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Vikaarkristlus EUU 2010 70 60 50 40 30 20 10 0 eestlased Kristlikud põhimõtted RSE 2014 1) Ära varasta 90 80 2) Ära valeta 70 3) Ära murra 60 truudust 50 eestlased 4) Ära tee teisele 40 muu seda, mida ei 30 rahvus taha, et sulle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
