Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #15 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #16 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #17 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #18 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #19 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #20 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #21 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #22 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #23 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #24 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #25 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #26 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #27 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #28 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #29 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisarootsi Õppematerjali autor
Konspekt ühiskonnaõpetuse riigieksami tegijale (Eksaminandile ühiskonnaõpetuse riigieksamist 2013 lk 7)
Ühiskonna mõiste industriaalühiskond postindustriaalne ühiskond teadmusühiskond siirdeühiskond Võim majanduses riigis ja inimsuhetes Võimu tunnused ja teostamise meetodid Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused Seadused õigusnormid Riigi mõiste Riigivõimu tunnused Õigusriik Avalik sektor erasektor Kodanikuühiskond Ühiskonna sotsiaalne struktuur Pluralism Sotsiaalsed probleemid Heaoluriik Infoühiskond Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Demokraatlik valitsemiskord presidentalism poolpresidentalism parlamentarism Monarhia vabariik Sotsiaalsed liikumised erakonnad survegrupid Poliitilised ideoloogiad Valimised: funktsioonid erinevad valimissüsteemid valimiskäitumine valimiste tulemused Koalitsioon Opositsioon Seadusandlik võim Parlamendi töökorraldus Täidesaatev võim Valitsuse moodustamise põhimõtted Bürokraatia Korruptsioon Riigipea Kohtuvõim Eesti kohtusüsteem Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Euroopa Kohus Ombudsman Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus Euroopa Liidu institutsioonid Ühiskonna majandusressursid Riik ja majandus Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas Turumajanduse toimimine Tööturg Tööhõive Tööpuudus Majanduse regulatsioon seaduste maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil maksud maksukoormus Inflatsioon Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted Sisemajanduse kogutoodang skp Välismajanduspoliitika Eksport-import IMF Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Ühisraha euro Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Majanduslik aktiivsus ja heaolu Üksikisik turumajanduskeskkonnas Vajadused ja tarbimine Tarbijakaitse Ühishüved erahüved Sotsiaalne turvalisus sotsiaalkindlustus sotsiaalabi Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal Sotsiaalsed rollid elukestev õpe Indiviid ja riik Inimõigused Kodakondsus Kodanikuõigused ja –kohustused Riigi- ja kodanikukaitse Euroopa Liidu kodakondsus Maailma rassiline rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Maailma mitmekultuurilisus Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Riikidevaheline koostöö Globaalprobleemid Globaliseerumine Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Infotehnoloogia mõju maailma arengule Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid ÜRO NATO WTO Euroopa Nõukogu OSCE Euroopa Liit Euroopa integratsioon Julgeolekuriskid ja -poliitika

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
odt

Ühiskonna eksam

Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevases

Ühiskond
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus ­ linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond ­ kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud ­ spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond ­ arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnolo

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanism

Ühiskond
thumbnail
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kin

Ühiskond
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

Ühiskonnaõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun