Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism.
Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all,
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim majanduses Majandusliku võimu puhul tagab juht positsiooni majanduslik edukus. ( nt. Firma ja kompanii on teistest mõjukam ). Majandusvõim omab pigem sümboolset (mittekohustuslik/vabatahtlik) kui kohustavat tähendust. Võim riigis Omab kohustavat tähendust. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. (nt. Ainult riik võib teha...) Riigivõimu toimimiseks on vaja ametnikkonda, kes tegeleb avaliku haldusega . Riigivõimu ainuomased tunnused : 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse.
,0Esimene ehk avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine -Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt.
Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited.
18. Erista sotsialismi, liberaalsust ja konservatismi. Liberaalsus- esiplaanil indiviid, riik sekkub vähe,vaba konkurests, avatud turg, ei kõrged maksud. Sotsialism-rikkuse õiglane jagamine, tasuta võimalused, segamajandus, palju riigiettevõtteid, kõrgemad maksud. Konservatism- traditsioon, sots stabiilsus, astmeline areng, kollektiivne areng tähtsam, mõõdukad maksud, vähene sekkumine, isiklik töökus, religioosne moraal. 19. Mis on pluralism? ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. 20. Kes on Eestis kõrgeima võimu kandjaks? Rahvas 21. Kuidas teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu? (Kaks moodust) Riigikoguvalimistega, rahvahääletusega 22. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Parlamentaarne 23. Kellel on õigus valida Riigikogu? Üle 18, kodanik. 24. Kui vanalt võib kandideerida Riigikokku? 21 25. Mis on Riigikogu peamine ülesanne? Seadusloome 26
sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena. Oluline on sotsiaalsete klasside huve esindatavatel parteidel. Kaitseb
Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga- ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi). 3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid kohtud ja valitsused Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid? EL · Põhiseaduslik järelvalve vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK
samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid: Autoriteet- inviidi võime panna teisi inimesi tegema seda , mida ta muidu ei teeks. Sund- seadus on õigusliksund Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne(-legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega). Majanduslik võim.(võimu tüüp). Võim riigis · Kõrgeima võimu kandja on rahvas.
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv
valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet
majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised vabakaubandust. kodanluse kokkuhoidlikkuse institutsioonid eraomandisse. aususe ning kaotasid oma rolli Tänapäeval nt. USA Töölised on vabad arvepidamise normide õiguslikult kuid mitte kujunemist. kehtestamisel. majanduslikult. Kapitalismi ajal Tööstusühiskonda Temast tuleb muutus juhtmõtteks ohustas anoomia.
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
jätkusuutlikuse ohtu. 17. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Milliseid dokumente ja strateegiad on maailmas vastu võetud. · Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. · Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava
ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku
maailma suhtes. Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 1 Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele. Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid. 1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine
arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED:
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
ühiskonnale Kodanikeühiskonna tasandid n Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks; n Avalikkussfäär inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle
Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19
- pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra.
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. 4. Jätkusuutlikkus- ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor
inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid
Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
