1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele? Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi: kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseeri
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. P
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitö
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) G
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine.
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, k
Kõik kommentaarid