Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema. 2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine Tootmisressursid ehk tootmistegurid Loodusressursid : maa, maavarad, mets, veevarud Inimressursid: tööjõud Kapitalressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida
2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas. Sidusus on demokraatliku ühiskonna tunnus. -Muulasenklaav - piirkond riigis, kus enamik elanikkonnast pole kohalikku päritolu ja ei toimu integreerumist sellesse riiki. -Perifeerne - kõrvalejäetud, eraldatud, vähetähtis. -Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Majanduse ja tehnoloogia areng läbi ajaloo on kaasa toonud muutusi ühiskonna toimimises. 1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal
õigusnormidega. KODANIKUÜHISKOND Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused,
duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti-
Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused kasiinod, loteriid, kabareed. Linnastumine algas, tõusis elatustase, muutus leibkonnamudel väiksemad perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel,
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid)
- kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad
Kõik kommentaarid