Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ühiskonna sidusus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond?
  • Mis on kodanikuühiskond?
  • Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna?
  • Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas?
  • Mis ohustab ühiskonna stabiilsust?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
  • Milles seisneb riigivõimu olemus?
  • Millised on riigivõimu teostamise ressurssid?
  • Mis on sotsiaalne tõrjutus?
Ühiskonna sidusus #1 Ühiskonna sidusus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari15 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
rtf

ühiskonna sidusus

julgeolekut tagavad struktuurid: sõjavägi, politsei, vangla. Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele. Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest avalikust sektorist. Kõigi eraettevõtete tunnusjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus. Ühiskonna sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutistega(maksud, tegevusload, kauplemine). Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Ühiskonna sidusus

Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted ­ Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks? Poliitilised õig

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna sidusus

KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ­ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsio

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
odt

Ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud. EV põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
odt

Ühiskonna sidusus

saa keelest aru; töötus; invaliidsus) Sotsiaalne dialoog- selleks, et konflikte vältida erinevate sotsiaalsete kihtide vahel(nt pensionäride ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed. #muutumatu staatus-nahavärv, sugu, päritolu #omandatud- haridus, emad/isad. Pluralism- mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla) II Tulundus ehk erasektor(eraettevõtted)- kasumit teenivad ettevõtted. teenuse/kauba pakkumine, kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid III Mittetulunduslik e kodanikuühiskond- kõik kodanikuorganisatsioonid Valdkonnad: I majandus II poliitika III kultuur IV poliitiline kultuur V moraal 3. Riik, tunnused ja vormid

Kodanikuõpetus
thumbnail
6
docx

Ühiskonna sidusus

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.  Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia  Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad  Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tuumaks on riik. 

Ühiskond
thumbnail
2
rtf

Ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikum

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Ühiskonna sidusus

Avalik sektor ­ üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond ­ avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp ­ rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid ­ laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud ­ teetööliste

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Küsimused koos vastustega

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun