Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonna sidusus KT. 12 klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond?
  • Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad?
  • Mis on kodanikuühiskond?
  • Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna?
  • Millised on kodanikuühiskonna institutsioonide iseloomulikud tunnused?
  • Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas?
  • Mis ohustab ühiskonna stabiilsust?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne?
  • Milles seisneb riigivõimu olemus?
  • Millised on riigivõimu teostamise ressurssid?
  • Kes vastustab heaolu eest millised on heaolu kesksed põhimõtted?
  • Millist heaolu mudelit järgitakse Eestis?
  • Mis on sotsiaalne tõrjutus?
  • Millised on 3 peamist sotsiaalse tõrjutuse põhjust?

Lõik failist

Ühiskonna sidusus ____
  • Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad?

  • Seleta mõisted:
    Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
    Pluralism – paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon.
  • Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik.
    • Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida
    • Mõjutab poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta.
    • Kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus
    • Riik toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise.

  • Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Too näiteid (lk 34-35). Millised on kodanikuühiskonna institutsioonide iseloomulikud tunnused? (2)
    Kodanikuühiskond on valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole teenida kasumit.
  • Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? (3)
    • Majanduslik jõukus
    • Elustiil
    • Haridus
    • Vabameelsus ja võrdsus

  • Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust? Kirjelda seda.
    Mehed - naised; eestlased - venalsed
  • Selgitage, mida tähendab sotsiaalne mobiilsus. Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Tooge selle kohta mõni näide.
    Sotsiaalne mobiilsus – inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
    Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne. Nt urmas sõõrumaa sai turvatöötajast
  • Ühiskonna sidusus KT-12 klass #1 Ühiskonna sidusus KT-12 klass #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sannapuuk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Ühiskonna sidusus

    1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused?

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    1
    odt

    Heaolu mudelid, sektorid, ideoloogia

    1)Ühiskonna sektorid. Millised sinna kuuluvad. · Esimene e avalik sektor. (riigi- ja omavalitususasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja - ühendused) 2)Ühiskond ­ suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Pluralism ­ mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehistus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomuliku tunnust. 3)Milleks on kodanikuühiskond vajalik? · ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. · kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    5
    docx

    Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

    Avaliku sektori tuumaks on riik ­ institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus ­ avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR ­ üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi ( täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus. MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR ­ üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.

    Ühiskond
    thumbnail
    2
    doc

    Ühiskonna sidusus

    *Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. *Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. (Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata) Kodanikuühiskond(KÜ)­ sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid, kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    2
    doc

    Ühiskonna konspekt/spikker

    Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    5
    doc

    Ühiskonna sidusus

    Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ­ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    5
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS

    Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond ­ avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass ­ tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit ­ juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass ­ teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    3
    odt

    Ühiskonna sidusus

    Ühiskonna sidusus T.2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun