Ühiskonna mõisted (9)

Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng
alamklass
inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
eliit
suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus , kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus , võim või haritus)
fordism
H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis
genees
kujunemine
heaoluriik
riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule
heaoluühiskond
heaoluriigi kaasaegne arengustaadium, kus heaolupakkumises osalevad lisaks riigile ka eraja mittetulundussektor. Heaoluühiskond peab oluliseks indiviidi isiklikku vastutust oma sotsiaalmajandusliku toimetuleku eest
hõive määr
töötavate ehk hõivatud inimeste osakaal kas mõnes majandussektoris või elanikkonnas tervikuna
kapitalism
majandussüsteem, kus tootmis- ja vahetusvahendid on eraomanduses ning mille toimimiskeskkonnaks on turg
kapitalistid e. kodanlus
kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes omab tootmisvahendeid
keskklass
kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria, mida kõrvuti alamklassi ning kõrgklassi terminitega kasutatakse nüüdisühiskonna sotsiaalse struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris.
kodanikkond
demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni); poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused
laissez faire , laissez passer
liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda.
leibkond
majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte olevad, kuid ühist majapidamist omavad inimesed. Leibkonda kasutatakse arvestusühikuna sotsioloogias , statistikas, demograafias ja sotsiaalpoliitikas.
modernisatsioon (moderniseerumine)
pikaajaline ning kõiki valdkondi hõlmav protsess, mille sisuks on traditsiooniliste või diktaatorlike ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks
modernism
vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi , maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel
nüüdisühiskond, moodne ühiskond
ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu.
pluralism
1) mitmekesisus , paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam ühte kindlat võimueliiti. Võim jagatakse erinevate huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Pluralistide tuntuim esindaja on R. Dahl (vt. ka polüarhia)
poliitiline ökonoomia
majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest
polüarhia
USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
populism
erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga
postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond
kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud
postmodernism
vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus , kultuuriline pessimism ja nihilism
proletariaat e. palgatöölised
kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest
reform
valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid
revolutsioon
põhjalik pööre ühiskonna arengus, mille tagajärjel tuleb võimule uus ühiskonnaklass ning muutub kogu ühiskondlike suhete spekter . Revolutsiooni tulemusel vahetub ka valitsemisrezhiim
siirdeperiood, siirdeühiskond
teatud etapp ühiskonna arengus, mille käigus toimub diktaatorlike võimustruktuuride jasuhete asendamine demokraatlikega. Siirdeperioodi tunnusteks on ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kiire muutumine.
sotsiaalne nihilism
postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine
sotsiaalne struktuur
ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks . Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid.
sotsioloogia
teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi
teenindusühiskond
vt. Postindustriaalne ühiskond
tehnokraatia
ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad , kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail.
tööstusrevolutsioon, tööstuspööre
massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis.
tööstusühiskond
tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj. keskpaigas postindustriaalse ühiskonnaga.
virtuaalne reaalsus
arvuti abil loodud kujutluslik maailm, kus võib näha, kuulda ja kompida ülemaailmeses arvutivõrgus (WWW) leiduvat ning ka arvutikasutaja poolt loodut
võõrandumine
K. Marxi poolt kasutusele võetud termin märgistamaks inimtegevuse sisu ja eesmärkide kaugenemist indiviidi tegelikest huvidest; tänapäeval kasutatakse seda peamiselt, iseloomustamaks kodanikkonna eemaldumist riigivõimust ja valitsemisinstitutsioonidest
ülekandeühiskond
vt. heaoluriik
interventsioon , interventsionistlik riik
riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse.

Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted
alamklass
inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu
avalik haldus
poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides
avalik sektor
üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine
avalik õigus
õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
dogma
tõestuseta omaks võetud ja kritiseerimisele mittekuuluv jäik seisukoht
erasektor ehk teine sektor
üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine
ideoloogia
ideede korrastatud süsteem, mis propageerib kindlaid väärtusi; ideoloogiate üheks liigiks on poliitilised ideoloogiad, mis annavad hinnangu eksisteerivale ühiskonnale ning pakuvad välja oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse; poliitiline ideoloogia on erakonna või sotsiaalse liikumise tegevuse lähtekohaks
integratsioon
integreeritud ühiskondkooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes
interventsioon, interventsionistlik riik
riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse.
järelvalve institutsioonid
riigiasutused , mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll , õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid
keinsianism ehk keinslus
Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida
kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur
demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks
kolmas tee
Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon , mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted
legitiimsus
M. Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis ; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal.
loomuõigus
loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese lomusele
merkantilism
koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses
mittetulundussektor e. kolmas sektor
üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone; kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. (vt. ka kodanikuühiskond)
monetarism
liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950 ndail USA s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk.
ortodoksia
vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine
partei ehk erakond
ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
partokraatia
ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim "
piiratud valitsemine
demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
poliitika
ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma huvide realiseerimise eesmärgil.
poliitiline hoiak
indiviidi sisemine valmisolek käituda teatud viisil mingi poliitika objekti (näiteks erakonna) või sündmuse (näiteks valimiste) suhtes
poliitiline kultuur
poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja levinud käitumismallide kompleks . (Vt. Ka kodanikukultuur)
poliitiline süsteem
erakondade, võimuja valitsemisasutuste kompleks, mille raames ja poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine
positiivne õigus
nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased
primaarne sektor
tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor
propaganda
ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
regulatiivsed normid
normid, mis kehtestavad õigussubjektidele (õiguselus osalejatele) juriidilised õigused ja kohustused
riik
võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis eristub kodanikuühiskonnast ja eraelu sfäärist. (Vt. Ka avalik sektor)
riiklik sund
õigusnormidest kinnipidamise saavutamine õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (näit. täitevameti) tegevuse abil
segamajandus
majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaalkui ka eraettevõtted
sekundaarne sektor
töötlev tööstus/tootmine
sotsiaalne mobiilsus
inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust .
sotsiaalne staatus
indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid
sotsiaalne stratifikatsioon e. sotsiaalne kihistus
teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse ehk straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse)
sotsiaalne struktuur
ühele ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid.
sotsiaalne tõrjutus
seisund, mille puhul inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus .
sotsiaalne utoopia
sotsiaalsed ideed, mis lõid ebareaalseid käsitlusi ideaalsest ühiskonnakorraldusest, zhanr sai nime XVI sajandi mõtleja Thomas More ulmeloost Utoopia saare kohta.
sotsiaalsed lõhed
politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel
sotsiaalsed straatumid e. sotsiaalsed kihid
sarnaste ressursside ja sotsiaalsete parameetritega inimeste kategooria (näit. intelligents , aristokraatia, äärerühmad, eliit)
staatuslik hierarhia
sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi omadus, mille järgi erineva staatusega inimesed asetuvad erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus.
survegrupp
legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
tertsiaarne sektor
kolmas ehk teenindav sektor majanduses
tsiviilkultuur
vt. Kodanikukultuur
tsiviilühiskond
vt. Kodanikuühiskond
tulugrupp
ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistuse iseloomustamiseks. Tavaliselt jagatakse rahvastik kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks sõltuvalt sissetuleku suurusest inimese kohta
võim
isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma huvide realiseerimine
õigus
sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumik
õigusnormid
tüüpilised sotsiaalsed normid, käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena
õigusriik
ühiskonnakorraldus, kus võimu teostatakse ainult kehtivate seaduste/õigusnormidepõhjal
õigustkaitsvad normid
õigusnormide liik, mis näeb ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest
äärerühmad ehk marginaalrühmad
ressursinapid ning madala sotsiaalse staatusega rühmad ühiskonna stratifikatsioonistruktuuris. Äärerühmad kannatavad reeglina sotsiaalse tõrjutuse all.
ühishüved
kaubad ja teenused, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta




Teema: Ühiskonna valitsemine ja haldamine
administratiivne väärkohtlemine
ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes
administreerimine ehk haldamine
riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel
avalik arvamus
rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal.
avalik haldus
poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi ja omavalitsuse institutsioonides
avalik poliitika ehk halduspoliitika
poliitika valdkond , mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandusja maksupoliitika, keskkonnapoliitika , asumipoliitika, sotsiaalpoliitika , hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy ) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika , kaitsepoliitika, migratsioonija kodakondsuspoliitika)
avalik sektor
üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine
diktatuur
õigusvastane valitsemisvorm , kus võim on monopoliseeritud ühe isiku ( diktaatori ) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta
fraktsioon
ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega.
föderalism
riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele , kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.)
füsiokraadid
Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust jakaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile
halduspoliitika
vt. avalik poliitika
haldusriik
Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud ülemäära suure mõjujõu poliitiliste esindusorganitega võrreldes.
identiteet
samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel
järelvalve institutsioonid
riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste madalamal seisvate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse kontroll; järelvalve institutsioonideks on riigiehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid
kautsjon
valimispraktikas kasutatav rahalise sissemakse nõue kandidaadi registreerimiseks. Kautsjoni suurus määratakse valimisseadusega seadusega.
konföderatsioon
riigi ülesehituse vorm, mis annab võimu suuresti alamüksustele, mitte aga keskvalitsusele
konstitutsioon
riigi põhiseadus, mis sätestab valitsemise ülesehituse, institutsioonide pädevuse ja kodanike õigused
konstitutsiooniline diktatuur
põhiseadusliku, s.t. demokraatliku valitsemise erivorm, kus seadusandlikud organid annavad oma volitused määratud perioodiks üle ühele isikule
korruptsioon
ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt
lobby, lobbism
kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid , eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil
mandaat
valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi.
ombudsman
sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler
piiratud valitsemine
demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine
põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism
demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele
seaduse menetlemine
seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi
totalitaarne ühiskond, totalitarism
nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile . Sama mis partokraatia.
unitaarriik
riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konföderatsioonile puuduvad alamad valitsemisüksused, mis jagaksid suveräänsust või teostaksid riiklikku autonoomiat
vabad valimised
demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnusteks on üldine valimisõigus, kandidaatide konkurents ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu
valimiskünnis
seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti
valimissüsteem
põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi, omavalitsuste või presidendi valimistel. Valimissüsteem fikseeritakse valimisseaduses. Eristatakse kahte põhimõtteliselt erinevat valimissüsteemimajoritaarset ehk enamusvalimise süsteemi ja proportsionaalset ehk võrdelise valimise süsteemi.
valitsemisrežiim
võimu ja valitsemise korraldamise süsteem, mis määrab ka reeglid rahva osaluseks poliitikas. Valitsemisrezhiimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks
võimude lahusus ja tasakaalustatus
Ch. Montesqieu poolt sõnastatud demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel



Teema: Ühiskonna majandamine
defitsiit(eelarve)
(eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest)
deflatsioon
ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks
devalvatsioon
rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes
dumping
kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul
eksport
väljavedu, kodumaiste toodete müük välismaale
eksporttõkked
juriidilised abinõud, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu
elatusstandard
elatustase, mis väljendab teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist
elumudel
üksikisiku või perekonna soovid ja taotlused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kajastuvad elustiilis, elulaadis
erasektor ehk teine sektor
üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine
hõivatu
legaalse palgatöö tegija
import
sissevedu, kaupade ja teenuste ostmine välismaalt
indekseerimine
protseduur majandusja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale
inflatsioon
raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega
kvoot
a) majanduses määrab antud kauba sissevõi väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti.
majandus
ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid
makroökonoomika
majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega
mitteaktiivne rahvastik
inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia
palk
tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgakstegelikult väljateenitud palk enne maksude maksmist; b) netopalgaks, mis jääb maksudest üle ja mille inimene kätte saab
rahvatulu (RT)
ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu
RKT
rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP)
SKT(P)
sisemajanduse kogutoodang( produkt ), mis moodustub rahvatulust, amortisatsioonikuludest ja kaudsetest maksudest
subsiidium
rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele
toll
maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel
tootmistegurid
nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus
tööjõud
täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud
töötaja
töösoovija, kes on töö ka leidnud
töötu
inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda
varimajandus
kõrvalehiilimine maksude maksmisest
välismajanduspoliitika
siseriiklike normide kehtestamine ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimine majanduses






Teema: Euroopa integratsioon
Acquis communautaire = acquis
Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum
Agenda 2000
Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil
avis
spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL kandidaatriigi kohta, mis on aluseks liitumisläbirääkimiste alustamiseks.
CAP (Common Agricultural Policy)
Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika , mis reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul
eesmärkhind
Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind liidu siseturul
eküü
1981 1998. Euroopa Liidus kehtinud rahaline vääring riikidevahelisteks arveldusteks ( inglise keeles European Currency Unit ECU)
euro
alates 01.01. 1999 Euroopa Liidu arveldusühik ja ühine valuuta . Üleminek ühtsele rahasüsteemile toimub 01.01.199931.12.2001. 1 euro = 15,6466 EEK ´i.
integratsioonifond
Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest.
Kopenhaageni kriteeriumid
1993.a. EL tippkohtumisel Kopenhaagenis fikseeritud 4 kriteeriumi, millele peab vastama riik, kes soovib astuda EL i; nendeks kriteeriumideks on stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme õiguslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis.
riikideülene koostöö
Euroopa Liidus rakendatav koostöövorm, kus lähtutakse EL õigusaktidest ja otsustest, mis on ülimuslikud riikide õigusnormide suhtes ning peavad silmas eeskätt Euroopa ühishuvisid
sekkumishind
minimaalne hind, mille Euroopa Liit igal juhul garanteerib oma põllumeestele toodangu eest olenemata selle turuhinnast
sotsiaalne kodakondsus
Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus , tervishoid ja inimväärne sissetulek
sotsiaalmajanduslikud õigused
Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas
struktuursed fondid
Euroopa Liidu eelarve sihtotstarbelised fondid, mille kaudu eraldatakse ressursse vähem arenenud liikmesmaadele majanduse infrastruktuuri kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks