(Kodakondsus- ja migratsiooniametist). Kodakondsuse saamine: 1)Sünnilt – kui üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud (vereõigus). (USAs on päikeseõigus – kui on USAs sündinud, siis on kodanik. Eestis seda pole.) !!! 2)Naturalisatsiooni korras (taotlus, valitsus otsustab, kas inimene saab kodakondsuse). Selleks tuleb: a) elada Eestis vähemalt 5 aastat b) Peab olema vähemalt 15.a c) Sooritama eesti keele tundmise eksami d) Sooritama kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksami e) Oma seaduslikku püsivat sissetulekut f) Avaldus tuleb kirjutada, kinnitada, et jääd ustavaks Eesti põhiseaduslikule korrale 3) Eriliste teenete eest Kodakondsust võid taotleda ka siis, kui oled selle lapsena kaotanud. Omandatud kodakondsus võidakse Eestis ära võtta, kui: 1)Oled pannud toime raske kuritöö, ohustanud Eesti julgeolekut
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik
riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes Diskrimineerimine kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast Rassism kedagi taga kiusama tema rassi pärast Rahvus inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel Etniline rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet enda samastamine nt. rahvusega ühiste joontega, tunne, et kuulud just selle rahva hulka Multikultuursus - inimene võtab omaks paljude teiste rahvaste kultuuri
2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas. Sidusus on demokraatliku ühiskonna tunnus. -Muulasenklaav - piirkond riigis, kus enamik elanikkonnast pole kohalikku päritolu ja ei toimu integreerumist sellesse riiki. -Perifeerne - kõrvalejäetud, eraldatud, vähetähtis. -Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Majanduse ja tehnoloogia areng läbi ajaloo on kaasa toonud muutusi ühiskonna toimimises. 1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lah
a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: 1) Kes on Eesti
Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja hariduse tase mõjutavad ühiskonna arengut) Informatsiooni levitamist laiadele rahvahulkadele nimetatakse massikommunikatsiooniks. Massimeediumiteks on: ajalehed, ajakirjad, raadiod, televisioon, internet. Massimeediumites avaldatud kujundab avaliku arvamust. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alustel
Kõik kommentaarid