Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi).
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse
ja ettepanekutele parlamendis ühele kohale mitu,kodanikul on nõusoleku saama. õigusteha valik iseseisvalt ja hoida Presidentaalne-Rahvas valib otse nii oma valikut saladuses,kõigil võrdne parlamendi kui ka presidendi. võimalus oma vaateid propageerida, President moodustab valitsuse peale Eesti valimissüsteemi eripärad- presidendi valimisi.President juhib kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab valitsuse igapäevast tööd ning on oma erakonna seisukohti, valijahääli sisuliselt peaminister,esindab riiki kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle,
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
2)võib olla küll.Nt norras:valitseb küll monarh,kuid toimuvad nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised(vabad val.om dem.tunnuseks); lisaks on kehtestatud põhiseaduslik kord, mis mõneti riigivõimu piirab. 3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Majoritaarse v.süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi.
· Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele · Vabariigi valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid Kohtuvõim · Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru · Õigust mõistab ainult kohus · Kohus on tegevuses sõltumatu
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja
Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. Poolpresidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid
3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega,
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib
, riigikokku 21-a. Demokraatia peab tagama häälte õigsuse ja tulemuste avalikustamise. Demokraatia oluline tunnus on valimiste regulaarsus: volikogude valimine iga 3, riigikogu iga 4 ja presidendi valimine iga 5 aasta tagant. Ükski isik ei tohi olla rohkem kui 2 tähtaega. Valimiste korraldamisel on erilise tähtsusega valimisviis e. need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadiku kohtadele jagunevad. Majoritaarne süsteem (Suurbritannia) - valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Teised on kaotanud. "Võitja saab kõik". Proportsionaalne süsteem (Eesti) - iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Valija peab hääletama endale meeldiva erakonna või valimisliidu nimekirjast ühe isiku poolt, kuid: 1)kandidaadid esindavad (peavad) oma erakonna seisukohti 2)valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt
integreerumist sellesse riiki. -Perifeerne - kõrvalejäetud, eraldatud, vähetähtis. -Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Majanduse ja tehnoloogia areng läbi ajaloo on kaasa toonud muutusi ühiskonna toimimises. 1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal tõusis, Leibkonnatüübiks oli väikepere. Põllupidajate arv vähenes. Teenuste pakkumine(meelelahutus, toitlustamine) 3. Postindustriaalühiskond - Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti. Teadus & tehnoloogia majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis
Haywoodi raamatus on öeldud, et on olemas üldkehtiv nõusolek, mis ütleb, et esinduslik protsess on seotud valimisega ja hääletamisega. Nii see tõesti on, rahvas tahab osaleda valimistel ja anda oma häält, mis mõjutab tulevast elu, sest igal häälel on siiski jõud. Riigikogu valimisteks moodustatakse kaksteist mitmemandaadilist valimisringkonda, igas neist on kuus kuni kaksteist mandaati. Mandaatide jaotamine toimub vastavalt registreeritud hääleõiguslike kodanike arvuga valimisringkonnas. Iga valija saab hääletamise sedeli, kuhu ta kirjutab ühe kandidaadi Registreerimisnumbri ja asetab siis sedeli vastavasse hääletuskasti. Seda toimingut kontrollib vaatleja. Paljudel on see otsus juba ammu tehtud, kuid nii mõnigi otsustab selle privaatses valimiskabiinis, kus on kirjas kõik selle piirkonna kandidaadid. Kandidaadid peavad tundma õigusaktide ja teiste tekstide sisu, vajadusel tegema ettekandeid
Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. 6)Mis on demokraatia? Nimeta kaasaja demokraatlikke riike! V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste austamine.Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, USA, Rootsi, Island, Taani, Holland. 7)Nimeta totalitaarsetele riikidele iseloomulikke tunnuseid! Too näiteid ajaloost ja tänapäevast! a) ei toimi võimude lahususe põhimõte (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on koondunud
Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole
See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik.
järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised –
parlamendile. Riigipeal on esindusfunktsioonid ning on riigikaitse krgeim juht. Presidentaalne valitsemiskorraldus - presidentalismi puhul on predisent keskne poliitiline figuur olles nii rigipea, kui valitsusjuht. Presidendi lesandeks on nimetab ametisse ja vib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress. Parlament vib vastu riigi eelarve (niteks Argentiina, Mehhiko, Gruusia). Poolpresidentaalen valitsemiskorraldus - niteks Venemaal. Rahvas valib nii parlamendi, kui presidendi. President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust. President vastutab vliskaitse ja meedia poliitika , peaministrel vastutab sotsiaalksimuste eest ja majandusksimuse eest. Parlament hletab ametisse ja tagandab valitsuse (Prantsusmaa, Leedu, Venemaa). Eesti Vabariigi presidendiks vib hakata 41 aastane ja snnist saati Eesti kodanik. Presidendi valib valimiskomisjon ja parlament. Valimiskomisjon koosneb riigi kogu liikmetest ja volikogu esindajatest.
tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president
Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism ..rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile. NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. Sagedased valitsuse vahetused. Plussid:parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused autatakse läbi suurema hulga inimeste poolt, leitakse kompromiss. Miinus: küsimuste lahendamine võtab aega. Valijad valivad parlamendi-parlamendis enamuses olevad erakonnad moodustavad valitsuskabineti-panevad ka paika peaministri-riigipea kiidab formaalselt peaministri heaks.
isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
