50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raul S
Õppematerjali autor
valimisaktiivsust!) · perekonnatraditsioonid · isiklik kogemus · valitsuse tegevus · väärtusorientatsioonid · ajaloolised tavad · kokkupuude parteiga jm 3. Valimisaktiivsus erinevates riikides ja Eestis? Millest see sõltub? · kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77) · eelregistreerimise valimistel osalemiseks (nt USAs), kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval valida · usaldus riigi poliitika, poliitikute ja erakondade vastu · poliitiline kultuur valimas käimine on sügavalt juurdunud · kodanikuühiskonna tugevus jm ARUTLEMISEKS: 1. Kas valimas käimine on pigem kodanikukohustus või vabadus? Kas kodanik peaks käima hääletamas? 8 2. Kas kodanikul, kes ei osalenud esinduskogu vm hääletamisel, on õigus kritiseerida valitsust või selle poliitikat? KÜSIMUSED-VASTUSED Kui suur on kautsjon kandideerimiseks ja kuidas toimub kautsjoni tagastamine?
Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused.
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
– Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu – Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid – Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad. – Näited: poliitikute ja sots.teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist Praktiline pool – paradigmad I • Biheiviorism: – Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine – Lepik) • Ratsionaalne valik: – Sinu huvid: kuidas seletada poliitilisi otsuseid ja olulisi kollektiivse toimimise probleeme – miks inimesed nii teevad? – Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid
kasvanud ja oma osa on sellesse kindlasti andnud ka interneti teel antava hääle võimalus. Osalusprotsent annab teavet demokraatia tugevusest riigis. Kuid näiteks Ladina- Ameerikas, Belgias ja Kreekas on valimaskäimine kohustuslik. Teistes riikides tuleb eelnevalt end registreerida ja selle mittetegemisel ei saa valimispäeval hääletama minna (USA-s). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades 60% lähedus. Peamiseks hääletusprotsendi mõjutajaks on riigi poliitiline kultuur. Kasutatud kirjandus: 1. K. Olenko, A. Toots. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik. 2005 2. www.vvk.ee
Eestis kehtib presidendivalimistel omapärane kaudne valimine. President valitakse riigikogus 2/3 häälteenamusega (68 häält). Kui riigikogu sellega kahe päeva jooksul hakkama ei saa, kutsub riigikogu enamus ühe kuu jooksul kokku valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ning kõikide valla ja linnavolikogude esindajaist. VALIMISSÜSTEEMID Kodanikelt ei saa poliitikas osalemist nõuda, sest neil on õigus väljendada oma rahulolematust mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas). Raske on väita, et mõni valimissüsteem on teistest oluliselt parem või halvem, kuid samas on selge, et valimistulemus oleneb mõnikord üsna palju just valimisreeglitest.
Valimised võidab see, kes saab valijameeste enamuse. · Kui I voorus jäävad II ja III kandidaat võrdsele pulgale, siis läheb II vooru edasi see, kes on vanem · Ka I voorus on sees kehtetud sedelid Poleemikat otse- ja kaudsete valimiste üle · 2003 olid pea kõik parlamendi erakonnad nõus otsevalimistega, aga seda mõtet pole tänaseni ellu viidud · Otsevalimiste ainus pluss ongi see, et rahvas saab presidendi valimistel osaleda, kuid rahva aktiivsus oleks tõenäoliselt vaid ajutine · Otsevalimiste puhul tuleks presidendi võimutäiust kasvatada · Kaudsete valimiste kasuks räägivad kulutuste väiksus (viimased valimised ei maksnud midagi ning eelnevadki valimised on kõige rohkem maksnud 100 000 eek). Paelegi on presidendi mõju ühiskonnale üsna väike. Võimutäius · President võib jätta riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata - tal on piiratud vetoõigus
..........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid