Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris:
sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult o linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65% o leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad o majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised o ühiskonna kihistumises o riigi ülesanded o valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris
kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus o Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu - Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud
suudab lahendada kõik ühiskonnaprobleemid, sealhulgas vähendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. 5 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Tegevjuhtide mõju tugevnemine majanduses vähendas järk-järgult juriidilise omaniku rolli ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedžeride revolutsioonist. Kujunes keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus,
mõiste (erinevad põlved ei elanud enam ühe katuse all). Seega kadus perekonna tugi ja vaja oli riigi toetusija riik pidi tagama esmased toetused ellujäämiseks. Saadi aru ka sellest, et tööstus sõltus oluliselt töötajatest, ning kardeti streike ja püüti seetõttu töölistele vastu tulla. 11. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut kapitalismi teooria? Riik loodud kapitali heaks ja kindlustab kapitalismi: kulutused legitiimsuse ja kapitali toeks; vana ja uus kapitalism O'Connori teooria, aga väidab, et kapitalistlik riik peab tagama kahte vastukäivat funktsiooni accumulation and legitimisation. Need kaks funktsiooni peaksid tagama püsivuse, stabiilsuse, efektiivse töötamise majandussüsteemis ning tagama sotsiaalsete klasside integratsiooni ja nende heaolu tagamise. O'connor nägi heaoluriigi arengut seotuna kapitalismi arenguga. Ta võrdles ka monopoolste kapiatlismi (esialgu srred korporatsioonid ja puudus konkurents) ja konkureerivat
sihtfinantseerimine raha eraldamine rahastaja määratud programmi või projekti realiseerimiseks; sihtotstarbelisi eraldisi ei või raha saaja kasutada mingiks teiseks otstarbeks siirdeperiood, siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale sinikraed C. Wright Millsi oskussõna postindustriaalse ühiskonna tööstustööliste kohta; vt ka valgekraed, keskklass sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja -teenuste maksumust sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustaks väärika elatustaseme igaühele sotsiaalliberalism liberalismi mõõdukam suund, mis pooldab vabaduse positiivset tõlgendust (vabadus mille jaoks
alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
1 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt. sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sotsiaalsed faktid perekond, kool jm, mille materiaalne
Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut. Kui tööstusühiskonnas oli maa ja linna, tööliste ja kodanlaste elustiilis suured erinevused, siis 20. saj keskpaigaks inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Selle majanduslikuks
· tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse
töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist
tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
· Friedrich Engels kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas 1) Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas
Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass
paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
- interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarned: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. -diferentseeritud läbikäimise teooria (Erwin Sutherland 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse;
astmes B-TÜÜP – väike eliit rühm, suur madalama astme rühm, kuid gruppide üleminek on sujuv C-TÜÜP – b-tüüpi sarnane kuid suurem rühm ei ole viimased vaid eelviimased D-TÜÜP – väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe; suurem hulk on keskmises E-TÜÜP – suurema osa on kogunenud tippule lähemale; väga vähe vaeseid Sotsiaalne liikuvus ehk sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Vertikaalset liikuvuse eelduseks on hariduse ja oskuste omandamine; seda takkistab onupojapoliitika ja ametite ostetavus ja müüdavus. Horisontaalne sotsiaalne liikuvus Vertikaalne sotsiaalne liikuvus Liikumine sarnase positsiooniga Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide (staatusega) sotsiaalsete gruppide
otstarbekusest, mitte poliitilisest või ideoloogilisest eelistusest. 1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada kõik ühiskonnaprobleemid, sealhulgas vähendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide mõju tugevnemine majanduses vähendas järk-järgult juriidilise omaniku rolli ettevõtetes, aga ka ühiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavõrd üldine, et hakati rääkima koguni mänedzeride revolutsioonist. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötasid ametnikena büroodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid
lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali 8 Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades.1 EUR = 15,64664 EEK. Eestis võeti euro kasutusele 1.01.2011 ● Austria ● Belgia ● Küpros ● Eesti ● Soome ● Prantsusmaa ● Saksamaa ● Kreeka ● Iirimaa ● Itaalia ● Läti ● Leedu ● Luksemburg ● Malta ● Madalmaad ● Portugal ● Slovakkia ● Sloveenia ● Hispaania INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne staatus on inimese asend ja positsioon ühiskonnas, mis tuleneb tema haridustasemest, majanduslikust olukorrast, kultuuri huvides jne. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis, maalt linna või ühest majandusrahust teise. Lihttöölisest spetsialistiks. Ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus teatud sotsiaalse
2. sallivus erinevuse suhtes 3. seaduskuulekus, usk põhiväärtustesse, mis kannavad poliitilist süsteemi 4. usaldus 1975 ilmus raamat "The Crisis of Democracy", kirjeldage põhijäreldusi - Huntington: rahva poliitiline aktiivsus, s.t. osavõtt ning nõudmised võrdsuse järele, on suurenenud ning valitsus ei suuda sellele lihtsalt piisavalt reageerida. Crozier põhjuseks on traditsiooniliste väärtuste ja institutsioonide kokkuvarisemine ning kasvanud sotsiaalne mobiilsus. Watanuku probleemiks on korruptsioon. Mida tähendab konsotsiaalne demokraatia - Lijphart konsotsiaalne demokraatia. See on uus demokraatia vorm, kus lisaks esindusprintsiibile võetakse arvesse ka etnilisi või religioosseid tunnuseid Belgia, Shveits Mis seletab poliitilise usalduse langemist enamus lääneriikides viimastel aastakümnetel? · Kättesaadav informatsioon
21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: - Loodusressursid: maa, maavarad, hapnik jmt - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon - ettevõtlikkus: kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - Riik ja majandus Miks peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus loob olukorra, kus riigi sekkumine majandusse on hädavajalik. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist. Majanduspoliitika seisukohast on riigi ülesandeks kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ja stabiilselt areneva keskkonna loomisele.
Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia Oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Avardusid teabe edastamise võimalused *satelliit- ja kaabelTV, mobiiltelefon, internet *muutub ühiskonna tajumine Teadmusühiskond 1970. aastate lõpust
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
