Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil
2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad? - Ühishüve ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta:
ettevõtlus erakapitalil põhinevad ettevõtted teeninduses, tootmises. Ühiskonna liikmed on teenindajad, omanikud kliendid, aktsionärid, investorid, võlgnikud, palgatöötajad. Keerulised juhtumid ehk inimesed, keda ei saa kuhugi paigutada. Asotsiaalid mitteühiskondlik, normidest ja väärtushinnangutest kõrvalekalduv inimene. Ei pruugi alati olla paadialune, tegu on palju laiema mõistega. Ka vang võib olla asotsiaalne. Üürnik majanduslik, eratasand Ametiühingu liige mittemajanduslik, ühistasand Edukas ühiskond väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Riigivõim saab seda teha valimismandaadiga ehk valitud saamisega maksuraha abil. Mis on ühishüved? Mittemajanduslikud ühishüved pakuvad tuge, mitte raha: haridussüsteem, riigikaitse, kohtud, julgeolek, seadusandlik, õigusruum, tervishoiusüsteem. Majanduslikud ühishüved ehk kaup või teenus mida tarbitakse turu vahendueta: munitsipaal või
teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik). Õhuke riik on riik, kus riik võimalikult vähe majandusse sekkub ja maksud on madalad (liberaalne riik). Ühishüve on kaup või teenus, mida pakutakse turuvahenduseta ja on kõigile kättesaadav, näiteks valgusfoor. Mittemajanduslik ühishüve on näiteks kool, arstiabi, politsei. 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus, omistatud staatus. – omistatud staatus ehk kaasasündinud ehk bioloogiline erinevus: sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus, seksuaalne orientatsioon. Omandatud staatus ehk sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakonsus, religioossus, perekondlik staatus. 3
Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus. Ühishüve Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. Majanduslik ühishüve: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Anarhism juhtimise ja valitsemise puudumine. 2. Ühiskonnaliikmed Klassid: kõrgklass ehk eliit omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks, tunnuseks juurdepääs riigivõimule ja mõjukus.
Õhuke riik. Sest riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas, riik ei sekku ja kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põhjendus: Sest eesti riik ei sekku nii palju majandusse, samuti pole loodud suurt ja hoolekande süsteemi. 7. Mis on ühishüvede tekitamise allikad? Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha) 8. Milliseid ja mis liigilisi ühishüvesid oled täna tarbinud? Mittemajanduslik: koolivõrk, valgusfoorid autoga sõites Majanduslik: ETV uudised hommikul, elekter, linnatänav 9. Mis on anarhia? Kas see võib kaasajal olla alternatiiviks riiklikule ühiskonnakorraldusele? Põhjendage vastust. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, kus puudub juhtimine ja valitsemine. Ei usu, sest võib tekkida tõsine korralagedus, "riik" kui mõiste oleks hävinenud. 10
ajalehed) Anarhism- 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine 1.2 ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, elukoht, väärtushinnangud, kodakondsus, perekondlik staatus, suhtumine religiooni INIMVAJADUSTE HIERARHIA Abraham Maslow-tuntuim sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste kontseptsiooni looja Eneseteostusvajadus: isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine Tunnustusvajadus: vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus Kuuluvusvajadus: vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige Turvalisusvajadus: vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele Füsioloogilised vajadused: vajadus vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele SOTSIAALNE KIHISTUMINE
julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon, füüsilised ja vaimsed võimed. Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus, maailmavaade ja väärtushinnangud Inimvajaduste hierarhia: Abraham Maslow: „Kõrgema taseme vajaduste rahuldamine eeldab madalama taseme vajaduste rahuldatust. 1.3. Ühiskonnamudelid Põllumajandusühiskond (agraarne)- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast).
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11
konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD *Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord.
pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt. Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad
1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tunnustusvajadus – vajadus saavutada teiste ühiskonnaliikmete silmis tunnustust/staatus
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
Riigivõimu ainuomased tunnused: õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist õigus koguda makse ja otsustada tulu kasutamise üle õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud, kes riigi territooriumil asuvad õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu e teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: spetsiaalsed asutused ja institutsioonid (ministeeriumid, Riigikogu, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: mõistuslik kaalutlus – valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust
(traditsioonid). Riigivõimu ainuomased tunnused: · õigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist · õigus koguda makse ja otsustada tulu kasutamise üle · õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud, kes riigi territooriumil asuvad · õigus ja kohustus korraldada igapäevaelu e teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises · 1 keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Riigivõimu komponendid: · spetsiaalsed asutused ja institutsioonid (ministeeriumid, Riigikogu, valitsus, kohus, korrakaitsejõud) · inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) · kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: · mõistuslik kaalutlus valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.-20. Sajandil. 1826-1922 lõpetas totalitarismi 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka ida-euroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna? tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte- eestlaste integratsioon. I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on puhkus e massiline tarbimine loomus, mees- käsikäes kujunemine kasutamine o Olulin konnatöö, o Käsitöö ja , ühiskonna , hannatud e info kiire tead-miste väikesed kihistumine on haritud töötlemine rakendamine manufaktuu o Töö ja spetsialisti ja tarbimine o Neg. Mõju rid puhkuse d loodus-tasa- o Hetkel eraldumine o Massitoo kaalule ja eeti- eksisteerib o Suured t-mine, ka prob-
Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja seotus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste järgimine Infoühiskond Oluline on info kiire hankimine ja töötlemine Info kerge kättesaadavus E-riik Riigiasutuste ja õigusaktide kajastumine internetis, mis võimaldab ametnikevahelist, samuti kodanike ja ametnike vahelist kiiret ja mitmekesist suhtlust Võim majanduses Majandusliku võimu puhul on firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks kapitalistlikus ühiskonnas on palgatöölised. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonnas jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: - majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks; - kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi; - poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons - Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon
kontrollida, orjastada); 2)koduperenaise ideaal (tubli naine, kasvatab lapsi, koristab); 3)ilu standardid (välimuse tähtsus, kui naine tahab ilus olla, allub meeste domineerimisele). Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Pierre Bourdieu (1930-2002). Väljateooria: majanduslik väli, poliitiline väli, kultuuriline väli. Kapitali liigid: majanduslik kapital raha, kinnisvara; kultuuriline kapital haridus, kasvatud; sotsiaalne kapital tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond Ameerika sotsioloogia algus.
rääkides 2 vastandlikkusest klassist unustab ära ta vahepealsed kihid: käsitöölised, kaupmehed, vabad talupojad. Marx töötab oma õpetuse välja 19. sajandi keskpaiku ja ta õpetus leidis arvukalt toetajaid. Max Webberi teooria lähtus oma stratifikatsiooni tegemisel põhimõttest, et ühiskonna jaotus on märksa kirjum, kui seda nägi Marx. Webber tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet: 1) majanduslike ressursside järgi kihistub elanikkond kõrg-, kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine selle
kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem – põhineb kodifitseeritud rooma õigusel ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° šariaadiseadus Peamised õigusharud: ° eraõigus –reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus – reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia - Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) → põhiseadus → seadused → seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. Karistusõigus – sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
" Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe. Esimene on inimesele kaasa antud ning seda tuleb hariduse andmisel ka arvestada, teine tuleneb kogemustest ja haridusest. Hariduse läbi saab valitseja kujundada inimloomust ning seda harmoonilise ühiskonna nimel. Kui haridust õieti ära kasutada, on kõik võimalik (töö noortega viis võidule ka siga nimega Napoleon Orwelli "loomade farmis"). Seepärast peab haridus olema riigi kontrolli all ja olema 10 kohustuslik. Haridus jaotub kolme etappi, kõige madalam tase on kõigile kodanikele (kuni 20- eluaastani), seejärel sõduritele ja valitsejatele (vanuses 20-35), ehk nagu Platon neid kaht klassi kokku vahepeal nimetab, valvuritele, mille järel kõige andekamad saavad valitsejatele mõeldud hariduse (vanuses 35-50)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
