100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annamariauusoja
Õppematerjali autor
Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk Ühiskond- inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne ja mis elab piiritletud maa-alal. Pigem sotsiaalne kooslus. Riik- pigem politiiline moodustis; selle all mõeldakse ennekõike erinevaid võimuinstitutsioone, mis teostavad võimu ja juhivad ühiskondi. Riik ja ühiskond on omavahel seotud, kuid nende püüdlused, eesmärgid ja huvid ei pruugi alati kokku langeda. Ühiskond on mitmekesine ehk pluralistik- koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on oma vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus. Ühiskonna liigendamine: 1. Demograafilised tunnused – enamasti seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega (sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht) 2
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim
klassist teise sõltub inimese võimest, mitte sünnipärast. Kapitalistlik majandussüsteem – Olemas eraomand, eesmärgiks kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetamine toimub turul, mida reguleerib nõudluse-pakkumise tasakaal. Peamine eesmärk on majanduskasv. Individualism – Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, mistõttu esiplaanil on mina Modernne ühiskond – Ühiskonnatüüp, mitte hinnang sellele, kuivõrd ühiskond järgib viimase aja suundumusi ja trende. Eelmodernne ühiskond - Eemodernses ühiskonnas tegeleti küttimise, koriluse, põllumajanduse, karjakasvatamisega.
erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost
jätkub vaid hädavajalikuks. Suhteline vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna tunnetatavat keskmist. Nüüdisühiskond: Infoühiskond - ID-kaardi olemasolu (võimalik siseneda internetipanka), e-valimine, e- retseptid (haigekassa süsteem), Siirdeühiskond - riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale (nt Eesti Vabariigi algusaastatel). Teadmusühiskond - ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi st teadlaste abi. Demograafiline jätkusuutlikkus - ehk rahvastikutaaste probleemid, iseloomustab rahvastiku kogust (kui suur on iive, väljaränne jne). Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus) Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) ,
Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine.
2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid