Ühiskond
- majandus
Majandus –
tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja
teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka
majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja
majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda
printsiibist et ressursid on piiratud.
Tootmisressursid :
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-08-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ilusmaagia
Õppematerjali autor
Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest - tarbekaubad -> vaestele - luksuskaubad -> rikastele Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks? Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust
Riigikokku kandideerima - Pead olema eesti vabariigi kodanik, vanus 21, karistuse vaba Avalik sektor: ● Riik ● Poliitika ● Võim Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik Riigi tunnused: ● Territoorium ● Rahvas ● Iseseisev avalik võim Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud. Era sektor: ● Majandus ● Turg ● Tulu Kolmas Sektor: ● Kodanikuühiskond ● Kodanikuühendused Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted: ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Võim on avalik ja kontrollitav ● Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus ja tasakaalutus: ● Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. ● Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu
Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu
· Üksikisik pöörduda ei saa Loomuõigus on olemas mingid üldkehtivad õigused, mis ei kehti ajast ja ruumist Positiivne õigus tekkinud 19.sajandil, õigus on situatiivne, inimese loodud ja sõltuvad kohast ja ruumist 31.jaanuar puudu, kuidas töötab euroopa liit 1.november 2011 Riigi majandusressursid pt 5.1 Inimeste vajadused ja ressursid · Majandus püüab tulla vastu inimeste (piiramatutele) soovidele ja vajadustele · Probleem: piiratud ressursid · Kuidas saavutada sellises olukorras ühiskonna võimalikult kõrge heaolutase? o Sellega peaks riik tegelema! · Kolm võimalikku lahendust o Vabaturumajanduses otsustab turg, milliseid ressursse milliste toodete valmistamiseks kasutada Pooldajad usuvad, et sellest piisab, riik ei tohi sekkuda!
Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid