Ühiskond (1)

1 Hindamata

Lõik failist

Ühiskond – Inimeste kooselamise viis; inimtegevuse vormide kogusumma ; mingi konkreetselt määratletud periood mingi rahva ajaloos; süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud.

Valdkonnad:

Poliitika – ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine

Majandus – tootmine, teenindamine, kaubandus

Kultuur – inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu

Seadus – inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel

Moraal – üldtunnustatud reeglid ja normid.

Tasandid e. sfäärid:

tasand – riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat.

Tasand – kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused

Tasand – perekond – iga üksikisiku isiklik elukorraldus.

Sektorid:

Avalik sektor

Erasektor

Mittetulundussektor

Ühiskonnatüübid:

Agraarühiskond – 5000 ema. – 18 saj. lõpp. Tootmisviis põllumajanduslik käsitsitöö. Seisused: vaimulikud , aadlikud, ülejäänud. Tööhõive peamiselt põllumajanduses, linna roll väike.

Tööstusühiskond – 1760 /80 – 1950.a. Tootmisviis mehhaaniline – masinad , vabrikud. Sotsiaalsed kihid – kõrg-, kesk- ja alamklass . Tööhõive peamiselt tööstuses, linna osatähtsus kasvas kiiresti.

Teenindusühiskond – XX saj. II Pool - … Tootmisviis kõrgtehnoloogiline. Sotsiaalsed kihid kõrg-, kesk- ja alamklass. Tööhõive peamiselt teenindussfääris.

Postindustriaalne ühiskond – kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane sotsiaalne struktuur ja väärtushinnangud.
Keskklass e. valgekraed – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
Polüarhia e. paljude võim –
Teoreetikud :

Daniel Bell – Oli esimene postindustriaalse ühiskonna analüütik. Tema järgi on postindustriaalse ühiskonna tunnusteks teadmiste ja oskuste areng, mille eesmärgiks on juhtida muutusi ning kontrollida ühiskonda. Belli arvates pidi postindustriaalsel ühiskonnal olema tsentraliseeritud ja hästikoordineeritud juhtimine. Tagamaks ühiskonna efektiivsust pidid Belli arvates võimule pääsema ka tehnokraadid ja arvutispetsialistid.

Charles Wright Mills – Tundis eelkõige huvi majanduse ja poliitika suhete vastu, rõhutas riigivõimu ja majandusliku võimu seost. Analüüsides klassistruktuuri tõi välja kuus sotsiaalset kihti, mis ei erinenud omandisuhete poolest. Millsi prognoosi järgi pidi keskklass muutuma poliitika vastu ükskõikseks, sest kardavad kaotada oma jõukust.

Heaoluriik – riik, kus sotsiaalsele poliitikale pööratakse suurt tähelepanu, riik sekkub majandusse, jagab maksupoliitika abil ümber tulusid, garanteerib sotsiaalse turvalisuse.
Mudelid:

Konservatiiv- korporatiivne heaolumudel – Orienteerub palgatöötajaile, hüvitiste suurus varieerub kvalifikatsiooni ja elualade kaupa. Konservatiivne suhtumine perekonda ja naisesse. Vanurid suguvõsa hooldada.

Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel – Solidaarsus , kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud . Eeldab rahvuslikku üksmeelt.

Liberaalne heaolumudel – Inimesed vabad ja võrdõiguslikud, riigi ülesanne pole tagada tasuta sotsiaalteenused, vaid luua palju töökohti ja tagada konkurents . Karjäär ja läbilöögivõime väga olulised.

Siirdeühiskond – ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted demokraatlikega.
Ohud:

Elanikkonna vananemine – riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul.
Eri piirkonnad arenevad erinevalt – sotsiaalne lõhe.
Naiste diskrimineerimine
Äärmuslikud poliitilised nõudmised – võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde.
Majandus muutub tehnokraatlikuks – rahva elatustase langeb
Faktoloogia
Nüüdisühiskond – e. moodne ühiskond, seda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus.
Marx ’i mudel – Kodanlus omab kapitali tahab kasumit ja püsida konkurentsis. Proletariaat omab tööjõudu ja tahab kukutada kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuurà Hakatakse ehitama kommunismi.
Demokraatia – valitsemisvorm , mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduste ülimuslikkus ja inim- ning kodanikuõiguste austamine.
Sotsiaalsed õigused - õigus haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule.
5 EV poolt tagatud väljamakset – rahvapension (800); töötu abiraha (400); Vanaduspension (u. 1500); toitjakaotuspension; Haigusraha (60%-80%)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

glect Õppematerjali autor

mõisted, liigitamised, seletus

valdkonnad tasandid sektorid

Sarnased õppematerjalid

docx

NÜÜDISÜHISKOND

NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal.

Ainetöö

doc

Ühiskonna sõnastik

institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks edastamiseks võimudele integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest. interventsioon, interventsionistlik riik (2) - riik, mis ulatuslikult sekkub majandustegevusse. järelvalve institutsioonid (2,3) - riigiasutused, mille ülesandeks on ametnike või teiste

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskond - nüüdisühiskond

Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus 1, 2 ja 3 peatükk (kõige olulisem)

1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna mõisted

(moderniseerumine) ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks

Ühiskonnaõpetus

doc

Põhimõisted

eksporditõke juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist eksport kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale elatusstandard elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna arvestus

- Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ehk industriaalühiskond ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss raha,masinad - Peamised otsustajad ärimehed - Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis turumajandus - Levinuim riigivorm parlamentaarne monarhia/vabariik

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid