äriühing, euroopa majandushuviühing, euroopa ühistu AS ja OÜ on piiratud vastutusega, TÜ ja UÜ liikmed vastutavad oma isikliku varaga. Täisühing - 2 vôi enam osanikku tegelevad ühe äri nimel ning vastutavad tegevuse eest kogu oma varaga. Ülejäänud asjad reguleeritakse nende omavaheliste lepetega.. Usaldusühing - On äriühing kus 2 vôi enam osanikku tegelevad ühise eesmärgi nimel ja 1 osanik vastutab tegevuse eest kogu oma varaga ja 2 osanik vastutab sissemakse ulatuses. Osaühing - On äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud vastutavad ühingu tegevuse eest kogu oma sissemaksete ulatuses. Sissemakse peab olema vähemalt 2500 eur. Iga osanik on ettevôtte omanik sissemakse ulatuses. Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 25000 eur.
Äriühingute loetelu on antud §-s 2 lg 1 ning see on ammendav, kuigi seadusega lubatakse ette näha ka võimalikke muid äriühingute liike. ÄS sätestatud äriühingud on järgmised: täis-, usaldus- ja osaühingu, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetletust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi seadustega – Tulundusühistu seadusega. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga - see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Füüsilisest isikust ettevõtja peab ÄS § 3 lg 2 kohaselt olema äriregistrisse kantud, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis. Muul juhul ei ole äriregistrisse kandmine obligatoorne, vaid sõltub ettevõtja oma soovist. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilise isiku registrisse kandmine omab erinevalt äriühingutest mitte konstitutiivset, vaid üksnes
arvates kulud tuludest maha). Arvates 01.01.2010 peavad kõik maksukohustuslaste registris registreeritud FIE-d olema kantud ka äriregistrisse (ÄS § 511.4). FIE kantakse äriregistrisse lähtuvalt tema ettevõtte asukohast. FIE-ks võib olla iga füüsiline isik, sh vähemalt 15-aastane alaealine, kellel on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega. FIE peab kõik ettevõtted eraldi registrisse kandma, et need oleks selgelt eristatavad Justiitsministeeriumi koduleheküljel on kirjeldatud kõikide ettevõttete nõuded. 2. NIMI JA ÄRINIMI 4.1. Nime ja ärinime mõiste Juriidilisest isikust ühingu nimi on registrisse kantud tähis, mille all ühing tegutseb. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb (ÄS §7) Ajalooliselt seotud kaupmehe kodanikunimega, Eestis lubatud ka fantaasianimed.
5 Usadusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot.
Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta. Ühingu liikmeid koheldakse erinevalt: üks osanik saab kõik ja teine ei saa midagi. Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi
miinuseks aga osanike isiklik vastutus. Usaldusühing (UÜ) Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS §125 lg 1). UÜ on lähedane TÜ'le, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. Täis- ja usaldusühing Nii täis kui ka usaldusühingu osanikuks võib olla kas füüsiline või juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsus. TÄ ja UÜ asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Asukoht tuleb näidata ühingulepingus. TÄ ja UÜ tegutsevad osanike sõlmitud ühingulepingu alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet.
04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe
ettevõte kas siis peab sellepärast lõpetama? 2 (b) FIE-l ei pea tegelikult olema ettevõtet, ei pea selle kaudu osutama teenuseid ja müüma kaupu 3. kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4. FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5. ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6. (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega
kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle
kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle
esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks. Arvestada tuleks kasumijagamisel sellega, et jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt. 7. Millal vastutavad OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed ning kuidas saame juhatuse liikme vastutust jagada? OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule või mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel, et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti. Iga osanik võib täisühingut esindada üksinda, ühingulepinguga võib ette näha ka nõude, et esindada võivad mõned või kõik osanikud ühiselt. Täisühingut võib esindada ka prokurist, kelle määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuurat tühistada võib aga iga juhtima õigustatud osanik. 9. Täisühingu lõpetamine ja likvideerimine. Täisühingu lõpetamine Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103): osanike otsus; kohtumäärus;
Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas. Kohapeal hoitakse dokumente. 1. On olemas registrikaart on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda. 2. Toimikud on kohapeal 4 piirkonnas. 3. Äriregistri keskandmebaas siin võib info olla vale. Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil. Konstitutiivsed e õigustloov kanne esmakanne tervikuna, loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne). § 65. asukoht ja aadress dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne. Põhikirja kinnitamise aeg konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka. Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud. 5 Otsus juhatuse liikme kohta ühing kui otsus on tehtud
2. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul
korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada nõuded tekitatud kahju hüvitamiseks A vastu. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3). 5. Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui
sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.
ÄS teeb vahet kahel erineval terminil – lõpetamisel ja likvideerimisel. Terminiga “ühingu lõpetamine” tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi ja näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jmt. Likvideerimine on aga menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist. Alles siis, kui osaühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda, et osaühingut ei ole enam olemas, ta on lõppenud. “Likvideerimise” ja “lõpetamise” kui mõistete omavahelise seose sätestab ÄS-i § 205, mille kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tuleb silmas pidada, et osaühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega osaühing ei lõpe, sest ühing juriidilise i
Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev :
Vastutus Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab kogu oma Osaühingu kohustuste täitmise AS-i kohustuste täitmise eest Ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga varaga, usaldusosanik vastutab eest vastutab osaühing kogu vastutab AS kogu oma varaga, vastutab ühistu kogu ühingu kohustuste eest (ÄS, oma sissemakse suuruse ulatuses oma varaga, osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta isklikult oma varaga (TÜS, § 1995, § 79). Kohustusi võib (ÄS, 1995, § 125). Kui selle eest isiklikult (ÄS, § 135). AS-i kohustuste eest (ÄS, § 1). täita üksnes rahas (ÄS, 1995, § usaldusosanik on tasunud 221). vt. osaühingut. 101)
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad
eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts
on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja
Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne
äriühingu liigist. Täis- ja usaldusühing · Tegutsemine · tegutsetakse osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. http ://www.aktiva.ee/13848/UU_asutamiseks_vajalikud_dokum Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised (lubatud on ka teenuse osutamine). Osaku kohta ei anta välja väärtpaberti ( dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellegile laenu). Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
