50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annemai Harak
Õppematerjali autor
vaesusest? Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustased või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks  puuduvad toit ja peavari. 47. Toimetulekutoetus Eestis. Kuidas riik aitab tagada toimetulekut? Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Globaalne majandus 48. Missuguseid negatiivseid tagajärgi toob majanduse globaliseerumine? Suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad. 49. Mis on kultuuriline globaliseerumine? Kultuuriline globaliseerumine on globaliseerumine, kus on kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus; kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amreikaniseerumine ja läänestumine; kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism; maailmamuusika levik; rahvustoitude
Henry Ford võtis elatusvahendeid, mis kasutusele konveieri tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist.
Tema töö aitab seega tagada, et ELi süsteem töötab tõhusalt ja avatult. Tootmistegur  majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide soovide rahuldamiseks. Majandusressursid (tootmistegurid) koosnevad: Loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) Reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) Inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Riik ja majandus Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (nt hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandlusese kaudu.
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja Âühendused). Ãœhiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed  mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ãœhiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ãœhiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond  TÄNAPÄEVA ARENENUD ÃœHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÃœHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÃœHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks
Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Parempool  jäigemad,vasakpool  liberaalsemad. 1830-ndatel aastatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel (ettevõtlusel) põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele. Sotsialismi õpetused jagunevad: ·revolutsioonilised sotsialismi õpetused  taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel. ·reformistlikud õpetused  taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria. Ta pani aluse klassivõitluse teooriale: ühiskonnas on kaks vastandlikku klassi ja klassivõitlus viib ühiskonda edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid