Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa). b) Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst). Monarhiad jagunevad: Demokraatliku ühiskonna
Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 2 otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).
Vähemusvalitsuse eluiga on enamusvalitsuse omast lühem. Parlamendi enamuse toetus on valitsusele oluline, sest parlament võib valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada. Samuti kontrollib valitsuse tegevust. Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada. 2. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub kantsler sageli koos ministritega. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuurüksuste tööd. 3. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused?
Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne? Vertikaalne lahusus-ülsteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded Keskvalitsus -> kohalikud omavalitsused 5. Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte?
1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel: President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharula on suhteliselt nõrk. President on tihdemalt seatud täidesaatva võimuga. Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus.
· Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab
Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja, ülimlikkus, valitsuskabineti põhiseadusega kellele kuulub riigipeal on juht ja tal on nii esindusfunktsioo (peaminister) ja esindusfunktsio seadusandlik, n, valitsuse on on enamasti on. Riigi täidesaatev kui ametisse kodanike poolt igapäevast ka kohtuvõim. nimetanud valitud. Valitsus toimimist juhib Nt Saudia parlamendi ja on moodustatakse valitsus ja Araabia parlamendi ees parlamendi seadusloomega aruandekohustu väliselt ja ei ole tegeleb slik. Nt Eesti parlamendi ees parlament. Nt aruandekohustu Suurbritannia slik. Nt USA RIIGIKORRALDUSE VORMID Unitaarriik Föderatsioon Konföderatsioon
5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud
· konkurents võimu nimel · poliitiku sõltuvus valijate eelistustest · seaduste ülimuslikkus(õigusriik) · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Võimude lahusus - demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle järgi peavad kolm klassikalist riigivõimu institutsiooni - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim - olema üksteisest eraldatud. Sellega välditakse riigivõimu koondumist ühe isiku kätte ja selle kuritarvitamist. Horisontaalne lahusus - seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele(ka riigipea kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Võimude lahusus ei ole reglina täielik. Näiteks teostab valitsus määruste andmisega ja seaduseelnõude algatamisega ka osaliselt seadusandlikku funktsiooni
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste
ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on lahutatud) ja tasakaalustatuse põhimõte (võimude jagamine ja vastastikune kontroll). Otseseks demokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus rahvas osaleb otsustamises otseselt (näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel.
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev
ametialal iseseisvalt. 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise väärtust. Elitaardemokraatia – demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset
RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes
essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes
2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused
12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas
kategooria kodanike kodanikuõigusi kümneks aastaks tähtajaga kuni 31.12.2000.a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse I peatüki ja XV peatüki sätteid saab muuta vaid rahvahääletusel. Algatada saab põhiseaduse muutmist kas Vabariigi President või viiendik Riigikogu koosseisust. 5.Põhiseaduslikud institutsioonid ja põhiseadusest tulenevad seadused. Põhiseadus sätestab neli institutsionaalset lahusvõimu: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ja kohtud. Kaks erivolitustega põhiseaduslikku institutsiooni: Riigikontrolli ja Õiguskantsleri ja muud põhiseadusest tulenevad institutsioonid nagu Eesti Pank, Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/.
Miinused: *vastastikuse tegevuse pärssimine ja blokeerimine. *valitsuse või parlamendi poliitika vastuolulisus. Parlamentaarne: Plussid: *üksmeel kirjeldab protsessi, side aitab seadusi paremini ellu viia. Miinused: *konflikt võib viia võimukriisini, *valitsused lühiajalised. Sõnasta vähemalt 4 presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi erinevust. *Presidentaalses valib rahvas presidendi, kui parlamentaarses parlament. *Presidentaalses valib president valitsuse, kuid parlamentaarses parlament. *Presidentaalses vahetub valitsus peale presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Presidentaalses on president tihedalt seotud täidesaatva, kui parlamentaarses seadusandliku võimuga. Kuidas komplekteeritakse Suurbritannia parlamendi ülemkoda? Suurbritannias kujutab endast ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata,
olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism
Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Riik - sisemiselt korrastatud organistatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel Riigi tunnused Maa-ala (maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, riigi lipi all sõitvad alused rahvusvahelises ruumis) Elanikkond (kodanikud, mittekodanikud, kodakondsuseta isikud, topeltkodakondsusega isikud) Suveräänne riigivõim Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist
Presidentalism ja parlamentarism Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · millise võimuharuga (kas seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seotud; · kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteises a) Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel. President juhib riigi valitsust (administratsiooni), täites ise ka peaministri ülesandeid.
Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda. Välismaalane mingi teise riigi kodanik Illegaal riigis ebaseaduslikult viibiv isik VALITSEMINE on riigielu juhtimine ja korraldamine. Võimude lahusus riigi 3 võimu seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad seisma üksteisest eraldi, lahus, et vältida korruptsiooni. Võimude tasakaalustatus kõik 3 võimu on võrdse tähtsusega, üks pole teistest olulisem. Parlament (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ. Valitakse ainult EV kodanike poolt 4 aastaks. Tegeleb (ülesanded) : * riigieelarve kinnitamine * töötab ja annab välja seadusi * kinnitab ametisse peaministri ja valitsuse * valib presidendi
südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa võtta vastutusele, ei või takistada tema ül täitmast, ei tohi olla üheski muus riigiametis, volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest. 14. Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. Osalejad: RK liikmed, President, valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, riigikontrolör, teenindav/administratiivne personal (kõik, kellel on soovi). Ettekanded 20 min, esinevad juhtivkomisjon ja eelnõu algataja. Sõnavõtt mõeldud fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min. 15. Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine. Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min vaheaega enne hääletamist juhiste andmiseks
kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused
• kui suur on võimuharude iseseisvus üksteisest. 1.2.1 Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk- Aasias. Presidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA, kuid näidetena sobiksid ka Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus või Gruusia. 5 Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Järgnevalt presidentaalsest korraldusest USA näite varal. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
