ÜHISKOND ''Demokraatia kolm sammast'' (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on parlamendi ülesanded?
Kes võib algatada seaduse eelnõud?
Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest?
Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima?
Mis on täiskogu lugemiste sisu?
Kuidas võetakse seadust vastu?
Kuidas kuulutatakse seadus välja?
Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt?
Kes kuuluvad juhatusse?
Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooniopositsiooni fraktsiooni?
Millal toimuvad Riigikogu valimised?
Kes saavad kandideerida parlamenti?
Kes saavad valida parlamenti?
Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud?
Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt?
Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele?
Mis on valitsuse ülesanded?
Millised on üheparteilise valitsuse mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused?
Kelle pädevusse kuulub?
Mis on kohtusüsteemi ülesanne?
Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast?
Mis on tsiviilkohtu halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem mida see kodanikule võimaldab?
Mida see võimaldab?
Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
Millised on riigikohtu ülesanded?
Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkerstii Õppematerjali autor

1. Parlament
1.0 Mis on parlamendi ülesanded?
1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine: Kes võib algatada seaduse eelnõud?Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Kuidas võetakse seadust vastu? Kuidas kuulutatakse seadus välja?
1.2 Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt?
1.3 Defineeri mõisted: Spiiker, Parlamendi komisjon, Parlamendi fraktsioon, Koalitsioon, Opositsioon
1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni?
1.5 Vasta küsimustele: Millal toimuvad Riigikogu valimised? Kes saavad kandideerida parlamenti? Kes saavad valida parlamenti? Kas Riigikogu liige tohib olla mõnes muus riigiametis? Miks? Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud? Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt? Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele?

2. Valitsus
2.1 Mis on valitsuse ülesanded?
2.2 Too näide, mida teeb valitsus antud valdkondades: Õigusalane tegevus, Majanduses, Sotsiaalne heaolu ja kultuur, Välissuhetes
2.3 Järjesta järgnevad protseduurid: Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine, President nimetab peaministrikandidaadi, Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse, Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise, President nimetab valitsuse ametisse, Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused?
2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega.
2.6 Defineeri mõisted: Portfellita minister, Kantsler, Riigisekretär
2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid.
2.8 Täida tabel
2.9 . Kas ministrite ennetähtaegne ametist tagasiastumine osutab Eesti valitsemissüsteemi
demokraatlikkusele või pidevale võimuvõitlusele? Põhjendage oma seisukohta.

3. Kohtuvõim
3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne?
3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast?
3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab?
3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
3.7 Millised on riigikohtu ülesanded?
3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne?
3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised
argumendid?

parlament valitsus kohtuvõim

Sarnased õppematerjalid

docx

Valitsemine, õigus

Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna valitsemine

· Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administratsioonile umbusaldust. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. USA, Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia aga ka mehhiko , Argentiina,Tsiili,Egiptus , Gruusia. Poolpresidentalism president peab parlamendiga rohkem arvestama, tal tuleb ka valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. · President osaleb valitsuse tööd või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks, valitsuse töö eest vastutab aga peaminister. Prantsusmaa,Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.

Ühiskonnaõpetus

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi

Avalik haldus

doc

Riigi ja haldusõiguse konspekt

Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid · Riigikogu 101 liiget · Vabariigi President Hendrik Ilves · Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks

Riigiõigus

docx

Ühiskonnaõpetus - Valitsemine

korraldab riigieelarve täitmist, esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab vajadusel välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 5. Kuidas teostatakse järelvalvet ametnike tegevuse üle? Too välja kolm erinevat moodust ja selgita kuidas 1. Sisekontroll – Juriidiline (et kõik ikka legit oleks) ja psühholoogiline (eetika ja käitumismallid). 2. Poliitiline kontroll - Varaline järelvalve ning kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll – Peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni, seda siis läbi kohtusüsteemi või spetsiialse Ombudsmani institutsiooni (kuhu kodanikul on õigus pöörduda adminstratiivse väärkohtlemise korral, nt said

Ühiskond

doc

Ühiskonna konspekt

Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia. Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale. Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses. Konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Millised on presidentaalse ja parlamentaarse süsteemi plussid ja miinused?

Ühiskonnaõpetus

docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.  Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.  167. Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 5. Millised institutsioonid teostavad Eesti Vabariigis põhiseaduslikkuse järelvalvet? (vt ka TV lk 34 ja internet)  Riigikohus  Õiguskantsler 3.1 Kõrgem seadusandlik võim. Parlament 1. Millistest põhimõtetest lähtuvalt moodustatakse kahekojaliste parlamentide ülemkojad, alamkojad? (moodustamise viisid ja viisid ja kodade ülesanded, näited) ALAMKODA: moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu ÜLEMKODA

Ühiskond

rtf

Valitsemine

Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab rati

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid