Ökosüsteemi suhted (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. 1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks

Bioloogia

39

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?

Bioloogia

40

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

(organismidele mõju avaldavad tegurid) / Biootilised tegurid Abiootilised tegurid / Kliimategurid Elukeskkond (valgus, temp, tuul, niiskus) (õhk, vesi, muld) Abiootilised tegurid ­ meid ümbritsev anorgaaniline maailm. Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid ­ organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju ­ (joonis) · nähtav valgus 380nm ­ 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus ­ alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus ­ üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem ­ 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism ­ organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele:

Bioloogia

83

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia

71

docx

Ökoloogia konspekt

ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged» küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid). Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse: 1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3

Keskkonnakaitse ja säästev areng

74

docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine ­ Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem ­ 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

150

docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2  Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)