• Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga(Kohanemine)
· Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga
· Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. Loomadel on valgus vajalik
II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. PARASIIDID-Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e
või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee ja toitainete pärast) ja võrakonkurents (valguse pärast).
Detridofaagid-detriidist toituvad organismi. Toiduahel- jada organisme,keda seovad (vihmaussid,sipelgad,sajajalgsed) järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemi Redutsendid e lagundajad- seened ja Toiduahela I tase - autotroofid bakterid moodustavad tavaliselt eraldi II tase - fütofaagid alagrupi ja neid nim. III ja järgnevad tasemed zoofaagid Toiduahela jaotus:1)karjamaa toiduahel Laguahel toiduahel, mis algab eluta 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja Parasiittoiduahel lagundajaist ning lõpeb mikroobidega. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad Konsortsium kogum organisme, keda toit omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku või elupaik seostab mingil kindla taimega.
.toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel-organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e konnekseid. Toiduahelad jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel) 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e parasiittoiduahel 17)Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v
Troofilised tasemed toitumisel saadud energia muundumise järgud; teoreetiline üldistus, mille puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks ja salvestamist biomassina, ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahela järgmistele organismidele. Toiduahela I tase autotroofid ; II tase fütofaagid ; III tase ja järgnevad tasemed zoofaagid. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. 3 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon.
· Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss
muna keeta). Püsisoojased ja kõigusoojased. Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents, minu suhe loomadega, bakteritega. Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Rõhk. Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi. Tuli Kes saavad kasu metsatulekahjust? Lagundajad, tuli puhastab. Tapab ära teised liigid, konkurents kaob. Tulekahjud on regulaarsed, nii õpib inimene tuld kasutama. Vesi Vesi on eluks hädavajalik, kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Vesi osaleb kõigis reaktsioonides. Lähteaine fotosünteesile. Ilma veeta võib inimene elada 5-7 elada. Vesi lahjendab verd, viib välja mürgised ained jne. Kui inimene ei saa piisaval kodusel vett, siis väheneb uriini kogus ja mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja tekib mürgistus. Vesi on veeorganismidele elukeskkkond.
toidust. · Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid · Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne · Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest. · Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist
keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
· Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse · LD50-standardne viis märkida aine mürgisust · Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju · Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud
puhul aga populatsiooni arvukuseks. Ökotoksikoloogia- toksikoloogia haru, mis uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, kaasa arvatud inimestele, taimedele, mikroorganismidele. Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse LD50-standardne viis märkida aine mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu)
Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine. 17.Kaitsemehhanismid loomadel. Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri (peletamine ja hoiatusvärv), mimees (sarnanemine mittesöödava asjaga), karvad (putukatel, teevad söömise ebameeldivaks), mürgiste ainete kuhjamine), käitumuslikud (põgenemine, ründamine, hoiatamine (liblika valesilmade lehvitamine)). 18.Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. Oli 25.05.18 eksamis(graafiku joonsitamine ja ühe keskkonnateguri kirjeldamine ühe konkreetse liigi põhjal) Ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab
konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Alumine taluvuslävi on teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ülemine taluvuslävi on teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukkub. Antropogeeenne tähendab inimtekkene, inimloodu (kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla
system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Kirjeldatakse alumise ja ülemise tolarantsuspiiriga ja järgnevatega: OPTIMUM ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt suur juurdekasv, kiire paljunemine orgnismide biomass kasvab TOLERANTSUSPIIR (e
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna
ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide kooseksisteerimisest.Nt: konkurents, toit, inimmõju, vastassugupool 23. Mis on ökoloogilne amplituud ja mis on ökoloogiline optimum? Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks.
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
· Fakultatiivparasiidid parasiteerivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt (voodilutikas). Detridofaagid ja redutsendid · Detriitsurnud taimsed ja loomsed jäänused (mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid) · Detridofaagiddetriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid · III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel · Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine
· pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ülemine taluvuslävi 3. vahemik min ja max vahel ökoloogiline amplituud ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. LK 141-148 Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. + + Kommensialism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. + 0 Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. + - Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. + - Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. - -
Kliimaks on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Fluktuatsioonid on populatsiooni arvukuse muutused Kahjustamine millegile kahjulikku, negatiivset mõju omama, tekitama Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik Koaktsiad on orgamismide suhted Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile
6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3
15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22.Ökoloogiline tegur organismide elutegevust mõjutavad tegurid 23.Ökoloogiline amplituud vahemik, kus saab organism areneda, elada ja paljuneda 24.Ökosüsteem isereguleeruv tervik Ökotoop ökosüsteemi elukeskkond(valitsevad abiootilised tegurid) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa 25.Aineringe organismide jaoks vajalike ainete liikumine elus ja eluta keskkonna vahel 26.Biomass organismide kogumass kindlal ajahetkel mingil alal või ökosüsteemis II Selgita, põhjenda 1. Ökoloogilise teguri toimet organismile (graafik Ik12)
Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid) Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on
14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6
Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogiline faktor ehk tegur igasugune aine energia- või informatsioonivoog, mis saabub kk-st ja mõjutab mingil viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust). 1. Ressursid faktorid, mida organismid otseselt tarbivad, omastavad. · PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus · CO2 (HCO3-, CO3-)
jõua kunagi kliimakskoosluseni. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigisisene konkurents – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe.
Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõime keskkonnatingimuste muutumise suhtes – vastava ressursi miinimum ja maksimum väärtus Bioindikaator – Liigid, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiirine Limiteeriv tegur – Keskkonnategur, mis kõige teravamalt piirab organismi toimetulekut (tünnireegel) Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli
taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
