Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria ökoloogia ja keskkonnakaitse - 24 õppematerjali

Ökoloogia >> Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
0
pdf

Keskkanalüüs- Orissaare vald- Ökoloogia ja keskkonnakaitse EMU

Orissaare valla keskk analüüs Ökoloogia ja keskkonnakaitse tunniks, õppejõud K.Rannik...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
112 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon ­ koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid ­ nii looduslikud kui inimtekkelised. A...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
156 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Teraviljapõld(mahekasutus ja viljavaheldus)

TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,5­7,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
75 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Kultuurrohumaa

Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
64 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Taimekaitseseadus

Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest. Üle...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ)

Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ) Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ) on ühendus, mis propageerib noorte loodusteadvuse kasvu ja aitab kaasa loodus(kaitse)teemaliste probleemide lahendamisele. Eesti Noorte Looduskaitse Ühing on noorsoo vabatahtlik organisatsioon. Ühingu liikmeiks võivad põhikirja järgi olla 10 kuni 29 aasta vanused noored. Ühing korraldab regulaarselt keskkonnalaagreid, -aktsioone, vanapaberikorjamisi jt. Alates 1998. aastast viib ühing Tallinna Tehnikaülikoolis läbi rohelist päeva. ENLÜ juhatus asub Tallinnas. ENLÜ missioon on hoida loodust ja luua paremat keskkonda ENLÜ eesmärkideks on: 1) Süvendada teadmisi ja arusaamist loodusest. 2) Püüda lahendada loodushoiuga seotud probleeme. · ENLÜ ei ole poliitiline või sektantlik. · ENLÜ tegutseb Eesti Vabariigi seadusandluse alusel. · ENLÜ on eraiguslik juriidiline isik. ENLÜ vib: a) Slmida lepinguid organisatsioonide, ette...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
6 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Rannaniit

Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
47 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Veeseaduse esitlus

Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega. Inspektor tuvastas, et osaühing võttis pumbajaama kaudu vett 14 000 kuupmeetrit rohkem kui talle vee erikasutusloaga oli lubatud. Keemiatööstus on veemõõtjad küll paigaldanud, kuid need ei töötanud. 2003. a suvel Kiviõli lähedal kasutusele võetud uuest karjäärist välja p...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
52 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

METSASEADUS

06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

MINU KESKKONNA ALASED HARJUMUSED

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MINU KESKKONNA ALASED HARJUMUSED Keskkonnakaitse iseseisev töö Juhendaja Eva Tuvi Tartu 2011 Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Sissejuhatus Valisin vaatluse päeva selliselt kus mul polnud peres mitte kedagi kodus 24h ja sain arvestused teha ainult iseenda kohta. Päevaks siis 20 september 2011 ja kohaks eramaja ... Ostmine 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? Toit: Lõunasöök (kooli kohvik), õhtusöök (külmkapist leitud purgi supp), banaan, kohuke, kaks erinevat karastusjooki. Isiklikud hügieenivahendid: hambapasta, dushigeel. Transport:). Meelelahutus: internet, raamatu lugemine lugerist, Äripäev. 2. Kas mõnest oln...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
30 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Jahiseadus

Jahiseadus Seaduse tutvustus Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jah...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
47 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Madalsoo esitlus

hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujä...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
39 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Puisniit

Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, s...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
49 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus)

Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus ­ taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus ­ kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad ­ rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudav...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus

01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; ­ Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; ­ Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: ­ Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroo...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Haanja keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
202 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kultuurkooslused

Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab hooldustöid, vajavad tekkimiseks palju valgust ja toitaineterikast mulda, Erinevused: Puisniidul on üksikuid puid, puisniit on liigirikkam (nii taimestik kui ka loomastik), puisniite niideti varem kuna seal tehti heina, pargis rohkem tehisveekogusi ja muud, 3. Kultuurrohu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Looduslikud kooslused

Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
24 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Madalsoo

Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
58 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Jäätmeseadus

Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun