a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid ( SO 2 ): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
, mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad tehnoloogilise protsessi mitmesugustes staadiumides (aurutamine, oksüdatsioon, lahustamine, pesemine jt
R - gaasijoa pöörlemisraadius, m. Tegur 2/R on tsentrifugaaltegur, mis iseloomustab osakese sadenemiskiiruse suurenemist võrreldes gravitatsioonilise sadenemidega. Tsükloni arvutuse lähteandmed on: - gaasi mahtkiirus ja füüsikalised omadused - tolmu sisaldus ja osakeste suuruse jaotus - vajalik puhastusaste. Arvutuste alusel määratakse tsükloni diameeter D ja selle alusel valitakse tsükloni tüüp ülejäänud standardmõõtmetega. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega (15-25 m/s) puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tsükloni puhastusaste oleneb tolmuosakestele mõjuva tsentrifugaaljõu suurusest ja kasvab viimase kasvades.
kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tolmufiltrid- puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtermaterjali, kus sõelaefekt ning osakeste põrkumine filtriva pinnaga. Erineva suurusega tolmuosakestele valitakse erinevad
NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust
niklit, kroomi, vaske, tsinki, vanaadiumi, tsirkooniumi jt. metalle. Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. SNCR-protsess (Selective Non Catalytic Reductian, selektiivne mittekatalüütiline taandamine) Põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril (950-C) ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuuripiirkonnas - madalamatel temperatuuridel ammoniaak ei reageeri eraldub atmosfääri, kõrgematel temperatuuridel aga tekib lämmastikmonooksiid (NO). Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. 4.Reovete koostis ning omadused
jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; · Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus · Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; · Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine Jäätmekäitluseelistused: · Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi · Vastuolud käitlusmeetodite vahel · Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka · Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale
korduskasutus; Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine prügilasse. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 35 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 36
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks
muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Ökoloogia eesmärgid ja ülesanded: 1. Üldine looduskasutuse teooria väljatöötamine 2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa.
UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed · 05 01 02* Soolaärastussetted · 05 01 03* Mahutite põhjasetted · 05 01 04* Alküülhappesetted · 05 01 05* Lekkinud õli · 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed · 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) · 05 01 08* Muud tõrvad · 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted · 05 01 12* Õli sisaldavad happed · 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed · 05 01 15* Kasutatud filtersavi Tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamises · Päevavalguslambid - elavhõbe · ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid · külmikud - freoon · süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik · puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid · mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei
seemnete levitamiseks. Rakkude elutegevus toimub vesilahustes. · Hoovused. 2. Keemilised: · Niiskus, · Atmosfääri gaasid, · Soolsus ookeanides 3,5%, soolajärvedes, Surnumeres <30%, Läänemeres 2-6%, osmoos vee kandumine lahjemast lahsuest kangemasse. · Toitained põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik. · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vabade vesinikioondie arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1. Toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu. 2. Troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal,
• Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid) – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või tahendatud. Mikroorganismide funktsiooni järgi jaguneb käärimisprotsess: 1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud
Inertsed jäätmed: Materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust – klaas, keraamika, tellised, teisaldatud saastumata pinnas; Tööstusjäätmed: Tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutada ära samas tootmistsüklis; Põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed. Kaevandamisjäätmed Erijäätmed Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid: heitvete muda, haigla jäätmed, vanad transpordivahendid, rehvid etc) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (EES jäätmed) Mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja; ▪ mida kasutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks; ▪ mida kasutatakse pingel mitte üle 1000 V vahelduvvooluga ning mitte üle 1500 V alalisvooluga. probleemid, mis on seotud jäätmetega, Üks suuremaid probleeme on risustamine –
valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks. jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne JÄÄTMEJAAM kogumiskeskus kokkuveopunktid kokkukandepunktid JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE jäätmete mehaaniline/keemiline/bioloogiline töötlemine (s.h. Sortimine ja pakendamine) et võtaks vähem ruumi; et vähendada ohtlikkust; et hõlbustada nende käitlemist/taaskasutamist MEHAANILINE TÖÖTLEMINE jäätme ettevalmistamine/lihtsustamine edasiseks käitlemiseks/kasutamiseks. JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE- mahu vähendamine; sortimine; omaduste muutmine; pakkimine/pallimine ja lakku kogumine JÄÄTMETE PURUSTAMINE- jäätmehunt. Purustamine peab olema vastupidav ja taluma võõrkehasid (metalli, kive) JÄÄTMETE SORTIMINE -> eesmärgid: 1. eemaldada kasutuskõlblikud materjalid 2. eemaldada ohtlikud jäätmed/võõrised
JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed o 05 01 02* Soolaärastussetted o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad o 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted o 05 01 12* Õli sisaldavad happed o 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed o 05 01 15* Kasutatud filtersavi Kalmistupraht Kalmistupraht koosneb peamiselt haudade korrastamisest pärit taimsetest jäätmetest (lilled, oksad, lehed, muru, sammal, juurekamar), mineraalainest (liiv, muld, kivimaterjal) ning rämpsust e võõristest (lillevaasid, kunstlilled ja pärjad, kilekotid, küünalde jäägid jms). Et Eesti kalmistud on traditsiooniliselt
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel. Samad jäätmed võivad kuuluda erinevate kategooriate alla. Nii võib tekkida olukord, kus samad jäätmed satuvad erinevatesse kategooriatesse ning võib tekkida topelt liigitus. Kehtib põhimõte, et jäätmeid on mõistlik liigitada eelkõige nende omaduste järgi, millest sõltub nende käitlus kõige rohkem. Kõige efektiivsema ja loodussäästlikuma tulemuse saavutamiseks peab jäätmete liigitus olema ühtne. Jäätme liigiti Eestis Eestis tekkis 2006-2010 aastal keskmiselt 19 144 141 tonni jäätmeid. Sellest keskmiselt 11 334 515 tonni tavajäätmeid ning 7 799 964 tonni ohtlikke jäätmeid. Põhikoguse ohtlikest jäätmetest toodab põlevkivitööstus, põlevkivitööstus maha arvatud keskmiselt 195 697 tonni ohtlikke jäätmeid
keskkonnas lagunevaid jäätmeid. · Paber ja kartong- kuivad paberitooted, ajalehed, ajakirjad, valged pabertooted, paberist, kartongist ja lainepapist pakendid ja tarbeesemed. · Puit- mööblijäätmed, raamid, pakendid, pakendiosad, korgist jäätmed, puude oksad, v.a. ohtlike ainetega immutatud puidujäätmed. · Tekstiil- naturaalsest ja kunstainest tekstiilse iseloomuga materjalid ( kudumid, nöörid, niidid, võrgud). · Reoveed reovee puhastusseadmete sete. · Põllumajandussaadusi tootvate ettevõtete orgaanilised jäätmed. · Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed. Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma: · kiiresti lagunevad ained lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat;
Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Mikroorganismid bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast. Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjused reeglina väiksemad rajamiskulud, madalad hooldus- ja energiakulud,
jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES Veevarustus sadamates sõltub sadama suurusest ja seotusest tsentraalsete kanalisatsioonivõrkudega. Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda
Sademevesi-sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi Veekaitsevöönd-Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Kallasrada-Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis Puurkaev Veehaare-ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist Kanalisatsioon-ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. Karstiala-karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; Dispergent- pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise