Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel liikidel on oht välja surra?
Vasakule Paremale
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #1 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #2 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #3 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #4 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #5 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #6 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #7 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #8 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #10 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #11 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #12 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #13 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #14 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #15 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #16 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #17 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #18 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #19 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #20 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #21 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #22 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #23 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #24 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #25 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #26 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #27 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #28 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #29 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #30 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #31 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #32 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #33 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #34 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #35 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #36 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #37 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #38 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #39 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #40 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #41 Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine #42
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipsod32 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 ­ linnas 30%, 1960 ­ linnas 33%, 2000 ­ linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
thumbnail
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

suurendada teraviljatoodangut. See leevendas küll näljahäda, kuid suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste – monokultuur, ikaldus, sooldumine seoses niisutamisega. Rohelise revolutsiooni mõiste võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas ka lühikõrrelise nisu. Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Abiootiline ­ elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ­ ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht ­ iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus ­ näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg ­ aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo ­ maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia ­ eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
9
docx

Põhimõisted

PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus ­ rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon ­ linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon ­ inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon ­ algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate

Ökoloogia
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on

Ökoloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest. Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu raiekeeluga (1297 ­ Taani kuningas E. Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tln-i läheduses I loodust kaitsev akt Eestis; 1664 ­ Rootsi metsaseadus laienes Eesti aladele). 18. sajand rajati hulgaliselt mõisaparke (u 1300). Klassikaline looduskaitse sündis 19. sajandil. 1853 ­ asutati Eesti Loodusuurijate Selts; 1910 ­ I looduskaitseala Eestis (Vaika Linnukaitseala); 1913 ­ asutati Saaremaa Loodussõprade Selts; al 1924 loodi uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jne) Iseseisvunud Eestis loodi looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks vastav reeglistik; hakkasid

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun