Õun

Jürimaa, Kaire

Õun (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline on vili?

Lõik failist

Õun
Kaili Silland
Kaire Jürimaa
8. Klass
Rõngu keskkool
Juhendaja : Sti na Lõhmus
14.11.2013
Sisukord
1. Mil ine on vili
2. Ajalugu
3. Kasutamine
4. Kus kasvab, toodetakse
5. Midagi huvitavat
6. Kasutatud kirjandus
Milline on vili?
Värske, mahlane hapukas.
See tekib alumise sigimiku ja sellega liitunud kausja õiepõhja liitumisel lihakaks viljaks.
Õuna sisemine osa ehk õunasüda areneb sigimikust.
Õunasüda on viiepesaline ja igas pesas on kuni 2 seemet .
Õuna ajalugu
Inimesed on õunu söögiks tarbinud mitmeid aastatuhandeid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaire Jürimaa Õppematerjali autor

See esitlus räägib lühidalt:1. Milline on vili2. Ajalugu3. Kasutamine4. Kus kasvab, toodetakse5. Midagi huvitavat

õuna vöötme õunad allergia sigimiku õunasüda vanimad söögiks õietolmu venuse alumise liitunud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Metsabotaanika

LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav

Eesti loodus ja geograafia