Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte (1)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas lähiümbrusest saab õpiõu

Õuekeskkond ­ õpikeskondade rohke võimas klassituba Õuesõppe pedagoogika on veel läbi käimata tee ning võib taolisele arengule kaasa aidata. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad

Pedagoogika

28

docx

Referaat - Johannes Käis, sissejuhatus kasvatusteadusesse II

(samas, 1985) Koostanud kogumiku “Loenguid ja kokkuvõtteid” I-II (Tartu, 1938-1939) ja aastaraamatu “Teel töökoolile” I-VI (Võru, 1924- 1929). Toimetanud metoodilist sarja “Uusi teid algõpetuses” (Tallinn, 1931-1936, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja –juhenditega), bülletääni “Kooliuuenduslane” (1933-1940) ning “Eesti entsüklopeedias” artikleid loodusteaduse, geograafia, põllumajanduse ja pedagoogika alalt. (samas, 1985) 1946. aastal avaldas Käis sõjaeelset kooliuuendust kajastavaid kirjutisi kogumikus “Valitud tööd”, mistõttu teda süüdistati kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Käis oli sunnitud metoodika osakonna juhataja kohalt lahkuma (vt eespool). Tema teosed keelustati, küll hakati 1960. a-te keskpaigast F. Eiseni eestvõttel samme astuma tema rehabiliteerimiseks. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). Johannes Käis suri 29. juunil 1950

Kasvatusteadus

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne,

Eelkoolipedagoogika

9

doc

Laste areng looduses

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2­P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahetu kogemine läbi

Loodus

15

rtf

Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“

Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus

Kasvatusteadus

5

doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

· Tänapäeval nähakse, et õpetamine ei pea toetuma lapse antud hetke arengutasemele, vaid õpetamine peab arengut ennetama. · Õpetaja ülesanne on vaadelda lapsi ja nendega vestelda. Sel viisil jõuab õpetaja selgusele nii laste antud hetke oskustes kui ka õppimisvõimalustes. · Õpetaja tegevuses on oluline jälgida lapse tegevust ja huvi tekkimist õpitava vastu ja selliselt kaardistada lapse lähiarengu vöönd. · Lapsest lähtuva pedagoogika oluliseks küsimuseks on õpetuse rajamine laste endi kogemustele. Õpetaja suunamise abil õpivad arutlema, laiendama ja süvendama oma kogemusi, arendama uusi teadmis- ja mõtlemisstruktuure.  · Väljakutsed õpetaja töömeetodite ümberhindamiseks: Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama Täiskasvanu peab õppima austama lapse loomulikku viisi õppida Õpetaja peab õppima analüüsima laste mõtteid ja initsiatiivi ning kavandama eelõpetust nende alusel

Eelkoolipedagoogika

11

docx

Alternatiivpedagoogika ja autism

Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga ­ mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal, mida saab korduvalt kasutada ning millega voolimine võimaldab lastel kasutada nii oma meeli kui ka fantaasiat. Montessori pedagoogika Montessori pedagoogika on teaduslik pedagoogiline kasvatus- ja haridus- süsteem lastele vanuses kuni 12 aastat, mis on välja töötatud arsti, psühholoogi, pedagoogi Maria Montessoori (1870-1952aa) poolt. Maria Montessori on lapse ja õppimise olemust kirjeldanud järgmiselt: laps loob end oma sisemiste jõudude abil, lapsele on omane loomulik uudishimu ja teadmisjanu, millele õppimine peaks toetuma lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil

Lapse areng

4

docx

„Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine“

1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat arengut toetava hariduse teem

Keskkond

Kommentaarid (1)