50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Süld
Õppematerjali autor
Ja vastupidi – meeldivate tagajärgede ette kujutamine võib motiveerida meid raskustele vastu panema, neist üle saama. Kujutluse häälestav funktsioon aitab meil luua vajaliku hoiaku eelseisvaks tegevuseks. Inimesel on aga ka võime uusi kujutlusi luua. Lugedes näiteks mingit raamatut, kujutleme me ette tegelasi, keskkonda, jne., kuigi me ise seda vahetult tajunud pole. Selliseid kujutlusi nimetatakse fantaasiakujutlusteks. Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujutluste loomises. Fantaasia ja mälukujutlused on sarnased selle poolest, et mõlemi tekkimisel puudub objekti vahetu mõju, mõlemad on piltlikud, kujundlikud. Erinevus on aga selles, et kujutlus taasloob mälujäljest, fantaasia aga loob uue kujutluse. Fantaasia võtab oma „ehitusmaterjali“ alati reaalsusest, kombineerides ja sobitades seda uutmoodi kokku. Fantaasia võib luua kujundeid, millele reaalsuses vasteid pole, kuid
Ja vastupidi – meeldivate tagajärgede ette kujutamine võib motiveerida meid raskustele vastu panema, neist üle saama. Kujutluse häälestav funktsioon aitab meil luua vajaliku hoiaku eelseisvaks tegevuseks. Inimesel on aga ka võime uusi kujutlusi luua. Lugedes näiteks mingit raamatut, kujutleme me ette tegelasi, keskkonda, jne., kuigi me ise seda vahetult tajunud pole. Selliseid kujutlusi nimetatakse fantaasiakujutlusteks. Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujutluste loomises. Fantaasia ja mälukujutlused on sarnased selle poolest, et mõlemi tekkimisel puudub objekti vahetu mõju, mõlemad on piltlikud, kujundlikud. Erinevus on aga selles, et kujutlus taasloob mälujäljest, fantaasia aga loob uue kujutluse. Fantaasia võtab oma „ehitusmaterjali“ alati reaalsusest, kombineerides ja sobitades seda uutmoodi kokku. Fantaasia võib luua kujundeid, millele reaalsuses vasteid pole, kuid
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus,
Teisisõnu on suhtlemise põhisisuks edasiantava info kodeerimine kindlasse märgisüsteemi ja vastuvõetud märkide lahtimõtestamine e. dekodeerimine. 3. Keele funktsioonid (kogemuste vahendamine, suhtlemine jt.) ning omadused (struktueeritus, loovus, mõtestatus, osavus). Kogemuste vahendamine- keele keskne omadus. Tänu keelele suudame elu jooksul kujunevad kogemused siduda inimajaloo varasemate kogemustega ning täiendada seda kogemusvaru peaaegu lakkamatult uute teadmistega, arusaamade ja oskustega. Sõnaline mõtlemine- teise tähtsa funktsioonina võimaldab keel igapäevaste probleemülesannete lahendamiseks hädavajalikku sõnalist mõtlemist. Mõtlemisel vajame kõnet konkreetsete nähtuste üldistamiseks, aga ka asjade ja olukordade mõistmiseks. Seega täidab kõne mõtlemisel üldistavat ja signaliseerivat funktsiooni. Suhtlemise võimaldamine- keele kolmas ülesanne. Meie igapäevane suuline või kirjalik, otsene
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu.
tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada konstantsus – esemete ja tajuvate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses sõltumatud ja omavahel mitte suhelnud tunnistajad võivad olukordi tänu illusioonile ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada
lühiajalised valgussähvatused subjektiivselt heledamatena kui kestvamad, objektiivselt sama intensiivsed sähvatused. Purkyné nihe aga sätestab, et valgustatuse kahanedes kahaneb tundlikkus valguse puna-kollases spektriosas kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on
omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine Teoreetiline metoodiliselt ja sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid