Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU.............................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu....................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis
Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua.
Tartu Raatuse Gümnaasium Mälu ja õppimine Referaat Koostaja: Merilyn Martis Klass: 11.b Juhendaja: Tartu 2009 Kasutatud kirjandus: · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine · http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/ opi_yld.pdf · ,,Psühholoogia alused" Juhan Sõerd · ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus,2002 · http://www.miksike
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse
Kõik kommentaarid