Õppimine ja mälu (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Inimene ja tema hävitav tegevus

Refleksikaar koosneb retseptorist, sensoorsest neuronist, vaheneuronist, motoorsest neuronist ja efektorist. ( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks

Bioloogia

1

doc

Inimese kõrgem närvitalitlus

4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire ­ võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus ­ mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid ­ maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ­ ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg ­ 11

Bioloogia

6

odt

Kõrgem närvitalitlus

5. Missugust informatsiooni salvestatakse sensoorsesse mällu? – Meeleelunditest saabunud signaalid. Salvestamine toimub automaatselt tajumisel. Aju võtab info vastu ja siis kustutab kohe ära. Selleks, et kanda info üle sensoorest mälust primaarsesse, tuleb info sõnadega väljendada. 6. Missugust infot salvestatakse primaarsesse mällu? – Sõnaliselt kodeeritud informatsioon. Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes?

Bioloogia

7

doc

Närvisüsteem

närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. · Erutuse rütmi transformatsioon - keskusesse tulev impulsside arv ei ühti sealt väljuvate impulsside arvuga (info muutub) · Erutuse järeltoime - erutust hoitakse "ringluses" neuronite ahelate vahendusel (saavutatakse postsünapsi membraani osalise depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul). · Pidurdus - avaldub reflektoorse talitluse nôrgenemises vôi lakkamises. Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM

Bioloogia

42

doc

Inimene kui tervikorganism

N: ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusel vallandub 8 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo närviimpulss valuaistinguna Alljärgnevalt on toodud mitmete virgatsainete erinevaid funktsioone: Virgatsaine e mediaatoraine Näide vastavast funktsioonist Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Noradrenaliin Tähelepanu, ärksus Serotoniin Meelelolu, hetkeajede kontrollimine, uni Glutamaat Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõime Gammaaminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine Endopiodid Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju

inimeseõpetus

16

ppt

Mälu

 Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast.  Meeldejätmine ­ võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine ­ pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine  Meelespidamine (e info säilitamine) ­ on aktiivne protsess,

Ajakasutuse juhtimine

3

doc

Kõrgema närvitalitluse mõisted

Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi

Bioloogia

4

docx

Bioloogia kordamine - inimene

Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) ­ põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe ­ elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus.

Bioloogia

Kommentaarid (0)