See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4
See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel. Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi
Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner
Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. - tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemelt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tehetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Känkimine (chunking) on psühhologias infoühik, mis tähendab, et järjest esitatud materjali
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL
Unustamise omadused : 1 S.S 27.02.2010 Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. o Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis
minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. · ümberlülitatavus me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. Tähelepanu liigid Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng.
vastuvõtmist. Info kantakse sensoorsest mälust primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt kodeerituna. Mittesõnalise ülekande kohta pole seni kuigi palju andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska. Primaarne (e lühiajaline) mälu kus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. Sekundaarne (e pikaajaline) mälu kus materjal säilib kaua (aastakümneid). Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine on aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne)
............................................................................................... 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine..........................................................................................................
Materjali organiseerimine ehk siis võimalust vms ja too paigutamine oma eelmiste teadmiste abil. Arusaamine oma näide iga (3) kohta. ja kontekst kui suudame luua seosed eelnevaga siis see aitab ka uuest osast aru saada ja meeles pidada! Töötlussügavus ehk siis kui palju asjaga tegeleda siis jääb see paremini meelde Milliseid igapäevaelu Operantse tingimise abil toimuvad paljud asjad seoses ÕO8, L8 fenomene saab lastega lapsed teavad et hea käitumise korral järgneb seletada klassikalise ja sellele midagi preemiaks või halva käitumise korral operantse tingimise karistus. Klassikalise tingimise parim näide on ehk abil? Selgita oma näite koolikella kasutamine- teades et peale kella algab tund põhjal. või vastupidi lõppeb tund. Mis on mälu
oluline just käitumuslikus psühholoogias. Neljandaks suhteliselt püsiv, ehk muutus mis toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob. Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei ole vaid koolipingis omandatu, vaid millegi korduval läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimine haarab endas ka inimsuhteid, tundeid ning eelarvamuste ja uskumuste kujunemisi. Õppija tähtsaks omaduseks on teadlik soov saada juurde uusi teadmisi ning suurendada enda vilumust mingil alal. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Kui õppimine toimub igapäevase
Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes,
SISSEJUHATUS Käesoleva referaat teemal ,,Õppimine ja mälu" käsitleb õppimise mõistet, mälu osa õppimisel ja info salvestamist mälus. Antud teema on referaadi koostajale väga aktuaalne, kuna koostaja ise on hetkel aktiivses õppimise protsessis ja sügavamat huvi pakkus eelkõige mälu ja info talletamine mälus. Referaadi ,,Õppimine ja mälu" eesmärgiks on anda kirjanduse põhjal lühiülevaade õppimise mõistest, omandatu salvestusprotsessidest ja erinevatest mälu liikidest. Käesoleva referaadi koostas autor tuginedes kirjandusele, mis on esitatud kasutatud kirjanduse loetelus. Referaat ,,Õppimine ja mälu" koosneb kahest peatükist, millest esimene käsitleb õppimise mõistet ja teine mälu osa õppimisel. 3 ÕPPIMINE Õppimise mõiste Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma)
mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles ligikaudu 30%, umbes sama palju ka kuue päeva ja kuu pärast. Unustamise põhjused: mittekordamine; interferents e vastastikune häirumine uus info ,,tapab" vana või läheb segamini, kust mingi fakt pärit on (kui on tegemist lähedase infoga); valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine ,,vale mälestus" (meeles on midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinu inimeste arvates üldse ei toimunud); antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole info kättesaadav (ei tähenda, et info oleks lõplikult mälust kadunud)
Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7 materjali lühimälus püsimises etendavad pidevad sisekõnes kordamised. Lühimälu on n-ö taktikaline mälu. Ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon."14 Krulli juhib meie tähelepanu sellele, et lühiajalist mälu võib nimetada ka töötavaks mäluks. Kuigi mõni uurija on neid kahte eristanud, pole seda siiski veenvalt tõestatud siiani. Lühiajalise mälu maht on 15-30 sekundit. Informatsiooni püsimiseks tuleb seda korrata, nt kui soovime mõnda telefoninumbrit mälus hoida, siis on abi kordamisest. Kui stiimul, mis on läbi
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). 8. Kirjelda üldiselt mäluprotsesse (salvestamine, säilitamine, meenutamine, unustamine). Salvestamine - uus info seoses vanaga. Info liigub lühiajalisest pikaajalisse. Aitab kaasa tahtlik tähelepanu, materjali organiseerimine, kordamine, seostamine varasemaga Meelespidamine- mällu salvestatud info hoitakse alles.Selle käigus info lihtsustub, muutub isikupärasemaks. Meeles peetakse rohkem seda, mida arvatakse hiljem vaja minevat. Meenutamine- Salvestatud ehk meelespeetud info taasesitamine. Meenutamine vs ära tundmine (valikvastustega ja lahtised küsimused).
· Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Eristatakse veel kahte suuremat meeldejätmise vormi: · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele
III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2?
omavahel. Teine võte on teha info meeldejätmisel sõnadest värsse, leida riimuvaid sõnu. Kolmas variant on moodustada pikast mõistete jadast mingi nimi, kasutades nime moodustumisel iga mõiste esitähte. Neljandaks võime kujutada igat asja, mida kuuleme ette mingis kindlas paigas. Hiljem meenutades meenub meile see paik ja sealolnud ese kiiremini (tekib topeltseos). Viiendaks võime sõnu omavahel visualiseerimise teel seostada, nt sõnapaar piparkook ja koer: kujutame koera ette piparkook hambus. Säilitamine Uue info vaimset representatsiooni nimetatakse mälujäljeks. Jäljed talletatakse eri kohtades: ühes visuaalne, teises emotsionaalne, kolmandas arusaam jne. Mälujäljed ei teki silmapilkselt. Igale uuele infokillule peab järgnema teatud aeg, et märge sellest talletuks. Selle aja jooksul toimub mälu konsolideerumine. See on mitu tundi kestev protsess, mille käigus teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse ja tugevamasse. Luuakse
Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info ha
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaal
ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest · Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine.
2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas
pöörata. Kordamise puudumine- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. Interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu.
(tuuakse süüa, mille peale koeral tekib süljeeritus). Seda tingitud (neutraalse) ja tingimatu stiimuli seostamist korratakse ning varsti põhjustab refleksi juba üksnes tingitud stiimuli esitamine- koeral hakkab sülg jooksma juba kella helina peale, ilma et toitu oleks veel toodud. Neutraalse refleksi ja tingimatu stiimuli vahel tekivad seosed. Operantne õppimine: Õppimine mingist kogemusest, mile tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Näiteks pannakse näljane loom kasti, toit aga asetatakse sellest väljapoole. Et kastist pääseda, peab vajutama kangile ehk tegutsema mingil kindlal viisil. Algul sattus loom kogemata vastu kangi ja pääses välja. Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult teadlikult kangile vajutama. Seega oli loom omandanud uue oskuse (kangile vajutamise) ja kasutas seda kindlal eesmärgil. Tema käitumist kinnitati toiduga.See katse toimus katse ja eksituse teel.
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude
olnud hilisemas elus kordagi meenutanud. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. Kuid on väga raske kontrollida, kas sellised mälestused täielikult ka tegelikkusele vastasid, siis ei saa taolisi tõendeid veenvaks pidada. Pealegi taastusid ,,kaotatud mälestused" ainult 7%-il Penfieldi patsientidest. Harry Bahrick järeldas vanemaealiste inimeste aastaraamatute katsest seda, et on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel.
sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid. Meeleolu ja organismi seisund (läbi roosade prillide vaatamine) Tahtmatu tähelepanu mehhanism on seotud ka sünniga. Tahtlik tähelepanu ise suunan oma tähelepanu millelegi. Selle puhul on tahte hoidmine oluline, on seotud meie eesmärkidega, õppimise puhul on see eriti oluline. Iseloomustab: Sihikindlus:valime välja, millele tähelepanu pöörata Korraldatus: teadlikkus objektile tähelepanu suunamisel, kui kaua suudame hoida tähelepanu Püsivus: Tähelepanu omadused valivus (selektiivsus) valime välja objekti ise, millele tähelepanu pöörata. Valik võib olla
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.............................................................................10-11 Kümme
1970. aastatel uuris Ameerika psühholoog Harry Bahrick vanemaealiste inimeste mälu sel viisil, et palus neil kolledzi aastaraamatute abil meenutada inimeste nimesid, kellega nad olid mitukümmend aastat varem ülikoolis koos õppinud, ja nende nägusid pildil ka ära tunda. Loomulikult olid nimed halvemini meeles kui näod, kuid äratundmise protsent oli mõlemal juhul siiski üllatavalt kõrge. Bahrick järeldas nii sellest, kui ka muudest uuringutest, et põhimõtteliselt on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsiooni, näiteks kindlasti on seal suur osa omandatud võõrkeele- ja matemaatikateadmistest. On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. 3 Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
