Õppe- ja kasvatustegevused, hammaste tervis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Nädalakava

Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnast ning perekonnaliikmetest. Liikumine Laps mängib Eesti rahvamänge ning tantsib rahvatantse. Temaatika Minu puu- perekonna sugupuu Õppe- ja Õppe- ja kasvatustegevused kasvatustegev Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede use valdkonnad Mina ja Vestlus Vestlus teemal: Vestlus Vestlus Nädala keskkond teemal: ,,Mis ,,Kuidas teemal: teemal: kokkuvõte. on sugupuu." sugupuu ,,Milleks on ,,Looduses Arutame, kus kasvab?" sugupuud esinevad

Eelkoolipedagoogika

10

docx

Nädalakava - hea algus

Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikuring Vestlus teemal, mis Tutvume arvutiga Arutelu teemal: Arvutiga kaasnevad Arutus/vestlus on arvuti, milleks Mõisted: hiir, Mida inimesid tegid ohud. teemadel: Mida

Pedagoogika

43

pdf

Tervislike eluviiside kujundamine lastelaulude kaudu

Sealjuures õpetajad loevad peale sõnu ja õpetavad, kuidas tuleb õigesti visata, et käele haiget ei teeks. Pärast võiks õpetaja kõiki kiita ning iga laps saab oma meisterdatud medali kaela. Eesmärgiks on lastele õpetada võistlemisoskust ja julgust ning sealjuures õpetada, et tähtis on alati osavõtt. KOLMAPÄEV Arutelu ringis Päeva teemaks on puhtuse hoidmine, sinna hulka kuuluvad riide pesu, hammaste pesu ja keha pesu ning ka koristamine. Tuleks küsida lastelt, et mitu korda päevas peab hambaid pesema ja kas nemad ka ikka kõik hambaid pesevad, see järel rääkida hambapesemise vajalikkusest. Kindlasti peab ütlema, et hambaid tuleb kaks korda päevas pesta, hommikul ja õhtul ning kindlasti ei tohi pesemata jätta, sest siis tekivad hambasse augud, võib suu haiseda ja igasugu bakterid võivad ka kõhtu ronida. Teiseks tuleks küsida lastelt, et kuidas peab ennast pesema,

Lapse tervise edendamine

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

32

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

Tuppa tuuakse kaski. Ennustati ka ilma. Levinud ennustus on: ,,märjad suvisted ­ rasvased jõulud". See tähendab, et suviste paiku sadanud vihm toob hea viljasaagi ja järelikult piisavalt toitu talveks. JUUNI - JAANIKUU, KESAKUU, PÄRNAKUU · Jaanipäev (24. juuni) on seotud maagilise jaanitule tegemise ja kiigelkäimisega. Jaanituli tõi head nii inimestele kui ka loomadele ja taimedele. Vanad eestlased pidasid tähtsaks ka jaanihommikust kastet. Sellega pesti silmi ja nägu, et tervis hea oleks. Üldlevinud on ütlemine: ,,Jaan avab taevaluugid."(enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaani hakkab aga rohkesti sadama.) Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis; läheb aga päike pilve taha, on sügisel palju vihma oodata. (Hiiu) Kui jaaniussikesed hakkavad varakult hiilgama, tuleb ilus ja soe suvi. (Hiiu) Enne jaani sadanud vihm on enam väärt kui kuninga kroon. (Muhu) Enne jaanipäeva on heina sees niipalju mett, kui pärast jaanipäeva heina sees vett

Füüsika

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

" Sina: "Kas ma toon sulle uue?" Mänguloom: "Jah, palun." (Sööge mängult küpsist.) Sina: "Hakkame riietumismängu mängima." Mänguloom: "Mina panen punase salli kaela." Sina: "Mängime, et on talv..." Mänguloom: "... ja et lund sajab." · Mõtle välja olukordi, mis paneksid last mõistma tähtsaid sündmusi ja olukordi tema elus. · Julgusta last vestlema. Teisi vestlusteemasid: - mänguasjade koristamine - hammaste pesemine VAATA SIIA, VAATA SINNA · Aseta mõned tuttavad mänguasjad toa seinte äärde. · Istu koos lapsega põrandale.  · Vaadake vaheldumisi üles ja alla - lage, põrandat ja nii edasi. · Nüüd palu lapsel mõnda mängulooma vaadata, nii et ta peaks oma pead pöörama. · - arsti juures käimine jne. MÄNGIDES ÕPPIMINE · Vali lapsele tuttavad esemed, mida ta on harjunud kasutama - juuksehari, lusikas, tass jne.

Alushariduse pedagoog

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne. 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas Koolieelse Lasteasutuse Riiklikus Õppeavas (KLRÕK 2008), valdkonnas „Mina ja keskkond“ all on välja toodud, et valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3. väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6. märkab nähtusi ja muutusi looduses. (KLRÕK 2008).

Eelkoolipedagoogika

120

pdf

Õpetajaraamat

rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege- vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks, mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 9 Õpetajaraamat 3. TEGEVUSE ÜLESEHITUS KEELEÕPPES Lapse areng peegeldub mängus. Seepärast on lasteaias mõeldav vaid mänguline õpetus

Eesti keel

Kommentaarid (0)