Õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

doc

Arengupsühholoogia konspekt

proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja

Arengupsühholoogia

12

doc

Paranduskasvatus referaat

kõneviisiga. Seepärast on oluline õpetada EKR-õpilastele meetmeid, kuidas oma viha ise ohjeldada. Selles referaadis käsitletakse erinevaid programme ja meetmeid, saamaks teada, kas neist on kasu, et vähendada EKR-õpilaste vihastamisel tekkivat agressiivset käitumist ja ühtlasi suurendada prosotsiaalset käitumist ning omandada erinevaid tehnikaid, mis aitaksid viha kontrolli all hoida. Referaadis tehtud üldistused on tehtud põhikooli õpilaste näitel, kel on emotsionaal- ja käitumisraskused. 3 1. Viha ja vihastamise eeskuju Oluline on enda nördimust ja viha mõista; mõista neid olukordi, asjaolusid ja inimesi, mis või kes meie nördimustaluvust langetavad; mõista, mida me sellistes olukordades meile iseloomulikult teeme, kuidas oma vihale reageerime ja sellele vastame, kuidas seda talitseme ning samuti seda, kuidas püüame aidata teistel nende viha talitseda. Kuid selline

Pedagoogika

21

docx

Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine

Kui see nii ei ole siis on vajalik sekkumise koht – on vaja tõsta sisemistemõjurite taset (sa oled võimeline), või tuleb eemaldada välised takistused Tajutud kontroll – tuleb tuvastada uskumused mis mõjutavad käitumist ja nende tugevust - Kõrge tegelik + kõrge tajutud – pole sekkumist vaja, äärmiselt harva - Madal tegelik + madal tajutud – peab tuvastama kõik sisemised ja välised, reaalses keskkonnas tegevust sooritamast. Kas tuleb pakkuda sisemiste oskuste parandamise treenimist või leida viisid kuidas välitda et mõned muutujad mõjutavad inimese tajutud kontrolli nt elimineerida - Kõrge tegelik + madal tajutud – tõsta tajutud kontrolli taset et vastaks tegelikkusele - Madal tegelik + kõrge tajutud – inimene arvab et on hea kontroll, tegelt pole, lisaoskuste pakkumine Teise faasi lõpus peab olema kindel arusaam sellest kuidas muuta käitumiskavatsust, positiivse olemasolu korral kuidas pöörata tegelikuks

Sotsiaalpsühholoogia

17

doc

Pedagoogilise suhtlemise osade teemade konspekt

PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2

Pedagoogiline suhtlemine

18

docx

Arengupsühholoogia seminarid

Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B teeb, 2) tõlgendama seda infot, 3) otsima sobivaid reaktsioone, 4) hindama neid reaktsioone ja valima välja parima, 5)

Arengupsühholoogia

12

docx

Kasvatusteooria konspekt

3. Sotsiaalne/kollektiivne heaolu- selle loob individuaalsete heaolude kooslus; erinevad sotsiaalsed grupid mõistavad ka heaolu erinevalt. Heaolu võib olla materiaalne (individuaalne heaolu) või mittemateriaalne (psühholoogiline ja sotsiaalne heaolu). Kuna iga inimese hinnang oma heaolule on subjektiivne, saame individuaalse heaolu puhul rääkida subjektiivsest heaolust. Subjektiivne heaolu on empiiriliselt uuritav. See väljendab erinevaid aspekte inimese elus: materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove- ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. Lapse heaolu hindamise kolmnurk lisalehel. Vanemlus- protsess või eesmärgipärane tegevus, mis sisaldab endas interaktsioone ja tegevusi lapse

Kasvatusteadus

14

docx

Sotsiaalsete oskuste areng

TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016  Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma

Sotsiaalpedagoogika

6

odt

Sotsiaalpsühholoogia eksami küsimused ja vastused

grupikalde vähenemiseni. Selleks vajalikud tingimused: sotsiaalne keskkond peab soodustama integratsiooni (seadused!). Tekib kognitiivne dissonants; inimestel soov käituda vastavalt keskkonna soovitavusele, muudavad hoiakuid kontakt peab tekkima keskkonnas, kus gruppidel on võrdne sotsiaalne staatus grupid peavad tegema koostööd saavutamaks ühist eesmärki Gruppidevahelise kontakti arendamine on praeguseks üks populaarsemaid viide eelarvamuste vähendamiseks. Kriitika: kas positiivne suhtumine grupi ühte liikmesse tagab positiivse suhtumise kogu gruppi? Vähesed situatsioonid vastavad reaalselt kolmele kriteeriumile. 8. Milline järgnev sõna iseloomustab hoiakuid kõige üldisemalt - ei ole eelarvamus (?!? teised vabsjee ei sobi ju) Hoiak vs arvamus. Emotsionaalne vs ratsionaalne mittekognitiivne vs kognitiivne hinnang objektile vs teadmine objektist.

Pedagoogiline psuhholoogia

Meedia

Kommentaarid (0)