10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
138 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisa särk
Õppematerjali autor
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused
Andersoni jt (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sooritusliku mõõtme põhikategooriad on pea meeles, saa aru, rakenda, analüüsi, hinda ja loo. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? Õppe-eesmärkide spetsifikatsioon kajastab oma kahe mõõtmena nii sisulist kui ka soorituslikku külge. Nii saab neid esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? R. Gagné õpitulemuste klassifikatsiooni põhikategooriateks on sõnalise informatsiooni valdamine, kognitiivsed strateegiad, hoiakud, intellektuaalsed ja motoorsed oskused. Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid?
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist.
planeerimine, produtseerimine. Selles modifitseeritud taksonoomias on hindamine ja süntees vahetanud kohad võrreldes 1956.aasta kognitiivse taksonoomiaga. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste – õppe - eesmärkide väljendamine ehk esitamine. Õppetulemused hõlmavad nii sisulist kui ka soorituslikku külge ja nii saab õppe-eesmärke väljendada kahemõõtmeliselt ning saab esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise mõõtme sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Iga sisuelemendi ja sooritusoskuse lõikumise lahter defineerib konkreetse õppe-eesmärgi. On heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse kohta püstitatud eesmärkidest ülevaate saamiseks. Konkreetsete õppe-eesmärkide püstitamine tundideks. Tuleb konkretiseerida õppe – eesmärgid igaks tunniks, et nad ei jääks liiga üldiseks taksonoomia kategooriates. Läbimõeldult sõnastatud tunni-eesmärgid aitavad jälgida õpilaste õppimist
4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
...............................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid