Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
8 rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
*tegevuse planeerimine. Skriinimine erineb hindamisest selle poolest, et on enamasti ühekordne tegevus ning aitab tuvastada, kas lastel on risk arenguliseks mahajäämuseks või vaimse tervise probleemide tekkeks. Võib olla ka mitmekordne (süstemaatiline) tegevus, aidates tuvastada need lapsed ja noorukid, kes vajaksid põhjalikumat psühholoogilist või psühhiaatrilist hindamist (et eristada riskigruppi). Hindamisega tegelevad spetsialistidest 4 valdkonda: haridus, meditsiin, sots valdk, õigus valdk. Esimene tegevus: sekkumine. Hindamine on efektiivse sekkumise ja efekt tugisüsteemide arengu ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis
Camus väärtustas hooopis suitsiidi (suicide). A.H.Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Katku Villu lasi end maha ja isa ütles et esimene mehe tegu. Mida pidada moraalseks? Eetiline relativism (relatiivne ehk suhteline). Ühes kultuuris on mingi tegu moraalne, aga teises kultuuris sama asi amoraalne (ebamoraalne). Poliitiline filosoofia demokraatia väärtustamine (demos + kratos e. rahva võim) USAs on need väga väärtustatud, aga nt Vana-Kreeka filosoof Platon ei väärtustanud demokraatiat, et see on kõlbmatu valitsemisvorm, tema väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon
teos RIIK (Politeia). · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus · Asjad väljendavad ideesid selle 529 a.p.Kr. sulgeb · Ideed kehastuvad asjades · Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud. mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on · Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. nende laps." (Timaioses) · 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure · Demiurg ("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, tõenäosusega ehtsaks
Ohverdamine põhiline jumalate austamise viis, ohverdati loomi veisi, kitsi, lambaid, sigu; ohverdati altaril, ohvrilooma verel lasti voolata altarile, loom nüliti ja tükeldati ja tehti toiduks, mida söödi sealsamas, jumalate jaoks küpsetati altaril süüdatud tule kohal sõrad ja saba, arvati, et neist tõusev suits valmistab neile heameelt; ohverdamise juurde käis palve, mida hüüti valjul häälel, käsi taeva poole tõstes 12.Kreeka: kiri, haridus, kirjandus ja teater Alfabeet nimetus tuleb kahest esimesest tähest alfa ja beeta, kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, foiniikia tähestik koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaal lugemisel juurde mõelda, kreeka keeles oli aga vaja ka vokaale, osa märke kanti vokaalidele üle, mõni märk mõeldi ka ise välja; algul mitu väikeste erinevustega varianti, nende ühtlustumisel kujunes 24 märgiga kreeka alfabeet;
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt.
inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Erinevus: filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi filosoofiaga (mida nimetatakse enamasti õiguse filosoofiaks) väljaõppinud juristid, kes peaksid olema suutelised orienteeruma üldise filosoofia ja õiguse probleemistikus, sest õiguse filosoofias esitab küsimuse jurist ja vastab filosoof. Enamuses pole Kontinentaal-Euroopa õiguse filosoofid universaalid. Universaalsus eeldaks mõlema valdkonna põhjalikku tundmist – nii era- kui ka avaliku õiguse (viimases ka karistusõigus). Anglo-Ameerikas seevastu käsitletakse filosoofia probleeme „üldise õpetuse õigusest“ stiilis. Olenemata rõhuasetusest õiguse filosoofias on ta otsinud vastust küsimusele, teeb seda täna ja ilmselt ka homme - mis on õigus? Otsides vastust küsimusele „Milline peab olema õiglane õigus
grammatika, lingvistika. Enamus koolilõpetajaid suunduski tööle losside juurde, templitesse või jõukate inimeste kirjutajateks, kuid mingi osa pühendus teadusele ning õpetamisele. Meditsiin, arhitektuur, insenerikunst ja skulptuur anti noortele edasi õpipoisimeetodil praktilise kogemuse käigus. Haridus kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr
karjääri. Ta osales III Rooma-Makedoonia sõjas ja pärast seda aastal 166eKr sattus ta roomlaste kätte vangi. Vangina sattus ta Rooma linna, siin toimub sündmus, mida nim tema poliitiliseks ümbersünniks. Naastes Kreekasse teda soojalt vastu ei võetud ja ta hakkas maad rändama. Ta kirjutas teose ,,Maailma ajalugu", kus olevat kokku 40 raamatut millest säilinud 5. Ta käsitleb sündmusi vahemikus _______ eKr. Ta ei olnud vaid ajaloolane vaid oli ka ajaloo filosoof. Ta oli üks esimesi autoreid, kes väitis et ajaloos on kindlad seaduspärasused. Nendena ta tõi välja nt: vastandite pidev vaheldumine (valitsemisvormid demokraatia ja monarhia) ja selle, et kõik ühiskonnad teevad ajaloos läbi kindlad faasid: tekkimine, kasvamine, lagunemine, tagasi pöördumine algusesse. Ta leidis et Rooma poolt alistatud rahvad on kooskõlas üldiste looduse seaduspärasustega ning sellest saavad kasu ka alistatud rahvad ise. Oma teoses vaatleb ta
>> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning >>filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b. kuni Kopernikuni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa tiirleb >>ümber Päikese. c. kuni Ptolemaioseni oli vastuolus terve mõistusega väita, et Maa on universumi keskel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:58 matis Sokratese iroonia seisnes selles, et >> a. Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid
saavad ja milline on nende töö sisuline kvaliteet; milline on nende organite koostöövõime ühiskonnaga; millise mulje nad jätavad see toimub sealsete inimeste kaudu, et kuidas nad suhtlevad jne) ERINEVAD AJALOOLISED KOOLKONNAD JA KLASSIKUD ÖKOSOTSIOLOOGIA Auguste Comte 1798-1857 Sotsioloogia kujunes välja 17 saj algul. Rajajaks on prantsuse filosoof ja sotsioloog Auguste Comte (kasutusele võttis ta ka selle mõiste). Comte rääkides sotsioloogiast, rääkis sotsiaalsest füüsikast ja see mõiste kujunes hiljem välja sotsioloogiaks. Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid
Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist