SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines.
õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul
klassis. Võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis Kui õpetajal avaneb võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis, siis toob see kasu nii õpetajale endale kui ka tervele klassile. Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga. Õpetaja peab endale selgeks tegema võõra kultuuri kasvatustraditsioonid, kombed jne., et paremini mõista ja aru saada, lapsest ja ka tema vanematest, et ennetada konfliktsituatsioone või tekkimise korral teadvustada nende võimalikke põhjuseid. Tutvumine uute kultuuridega, avardab õpetaja silmaringi. Teadmiste suurenemisel muutub õpetaja ise mitmekesisemaks, tolerantsemaks, mõistvamaks erinevuste suhtes. Lisaks kultuuri tundmisele peab õpetaja omandama või arendama endas oskuseid, mis aitaksid tal õpetada kakskeelseid lapsi ja lapse emakeelest erinevat (võõr)keelt, et nad
Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi.
...........10 5. Cicero...........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik. Paljud inimesed tahavad õppida rääkima hästi ja õigesti - nii et tema kõne on iseenda ja kuulajate jaoks mõnus. Kui parem on see oskus arenenud, nii edukam on ta enda elus. Need, kes suudavad hästi rääkida, on ühiskonna jaoks nõudlikud ja alati saavad tööd leida. Selliseid inimesi on vähe, kuid on nad tihti erinevatel aladel silma paistavad. Nad on edukad poliitikud, juhid, ärimehed, õpetajad. Paljudes kutsealades, retoorika roll on otsustav. Kaasaegne inimene suhtleb palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne
ja nende seast valitud pontifekside käes, sakraalsed seadused kaitsmaks tribuunide puutumatust, patroonide pühad kohustused oma klientide suhtes jne. Religiooni tihe side seaduse ja poliitilise võitlusega suurendas ühelt poolt selle osa ühiskondlikus elus, teiselt poolt aga soodustas sekke formaliseerimist. Perekond. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis. See rituaalne zest kinnitas, et isa tunnistab sündinu oma seaduslikuks lapseks. Isa otsustas, kas laps üles kasvatada, ära heita, müüa või lihtsalt tappa. Isa võis last mitte vastu võtta. Siis visati laps lihtsalt välja. Vigased lapsed visatagi alati ära, sest juba nende sündimine oli perekonnale halb enne. Sageli tapeti ka lapsed, kes juhtusid sündima mõnel õnnetul päeval, näiteks valitseja või kangelase surmapäeval. Samas on aga
sõltumata elukohast ja vanemate seisusest ning rahakoti paksusest. Eliitkoolid, kus pööratakse tähelepanu andekatele lastele, on koondunud linnadesse, kuid ka maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese
Kõik kommentaarid