TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste Instituut
Alushariduse valdkond
ÕPETAJA ROLL MÄNGUKESKKONNA LOOMISEL
Referaat
Tallinn 2016
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
1. Mängukeskkonna mõju lastele ............................................................................................ 4
2. Hea mängukeskkond siseruumides ..................................................................................... 5
3. Hea mängukeskkond õues ................................................................................................... 7
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gretuu.
Õppematerjali autor
rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud, mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust. Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega mängimist, erinevaid tegutsemisviise ja matkimist. Oma tegevuses määrab laps ise oma rolli. Mängus võib olla rohkem kui üks tegelaskuju. Selles mängus on oluline arvestada teistega,
*Uurimine on tähtis loovuse, avastamisrõõmuja leidmise jaoks. Mäng ja töö on omavahel tihedalt seotud. Oma mängus ehitavad lased näiteks esmalt autodelegaraazi, seejärel hakkavad mängima liiklus-mängu jne. King: Õpetajate juures mängu ja tööeristamine ilmnes kõige selgeminioma lastegasuheldes. Kokkuvtet uurimusest tehes, väidab King: töö juures võib leida rõõmu ja mängu elemente.Mängu ja töö omavahelineeristamine näitab eelkõige seda, mis on oluline l/aias.Kui õpetaja leiab l/aias mängule koha, siis aitab see oluliselt kaasa nii õppimise kui töö väärtustamisele laste seas. 6.Mäng ja õppimine.sarnased ja erinevad jooned õppimine on kindla korraja distsipliiniga seotud.tegevus.Mäng on ajaviide,motiveeritud tegevus laps tahab mängida.Hartmanni uurimus:lastel võimaldati tunnisja vahetunni mängida.Tulemused:*mäng tõstisõppeedukust ja suurendas kooli meeldimist.*mitte
· metakommunikatiivne- iseloomustavad suhted kõnelejate vahel. Metakommunikatsiooni tuleb vaadelda kui olulist osa mängu tähenduse omandamise protsessis. Sõnumi `see on mäng` abil. · Püütakse eristada või tõmmata joont erinevate loogilist tüüpi kategooriate vahel. · Mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL! Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused Berlyne · Mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul · Organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga · Uurimise ja mängu vahel valitseb seos- enamus mängudest ongi uurimine Sotsialiseerumisega seotud käsitlused- analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus
a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Oluline pöörata tähelepanu kõikidele rühma tasandi suhetele: laps-laps, laps-õpetaja, lapsevanema-õpetaja. Laste omavahelisi häid suhteid toetavad mängud ja organiseeritud tegevused paarides või väikestes rühmades, õpetaja roll suunata laste koostööoskuste kujunemist (Õun 2005:150). looge toetav ja mõistev kasvukeskkond, kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi, olge eeskujuks, arvestage lapse isikupära, oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse), jälgige lapse ilmeid ning analüüsige mida need räägivad,
3-4 aastaselt: Lapse mäng muutub järjest sisukamaks, sest ta teadmised ja kogemused ümbritsevast suurenevad. Ta kombineerib eri allikatest saadud teadmisi ja muljeid. Neljandal eluaastal kujuneb rollimäng. Esialgu ei nimeta laps ennast veel rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib. Pärast teatud isiku tegevuste korduvat sooritamist hakkab mängija vähehaaval nimetama ennast rolli järgi. Kui ta on võtnud endale kindla rolli, siis annab roll mängule ka suuna. Laps hakkab järjest enam mõistma mängu sümboolset tähendust. Laps räägib eri rolle mängides erineva hääletooni ja ilmekusega. Et laps saaks oma ideid ellu viia, peab mängumaterjal olema mitmekesine. Mängumaailma rikastamisel on tähtsad ka lapse sotsiaalne maailm, loodus ning inimeste tegevus. Olulisel kohal on kirjandus. Laps õpib mängima koos kaaslastega kestvamalt ja sõbralikumalt. Rolle jaotatakse enne mängimist omavahel harva
Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid.
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on
lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteasutuse koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Õppekavas esitatud põhimõtted võiksid olla igas lasteasutuses läbi arutatud ja mõtestatud, kuna nende põhimõtete alusel õpetaja planeerib, rakendab ja hindab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii iga üksiku tegevuse lõikes kui ka tervikuna. ÕPIKÄSITLUS. Õpikäsituses (§ 5) on määratletud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid