” Õpetaja Marju Lauristin“ (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

rühmadeks jaotumist. Allikas: Laurisin, M (2012, 4. aprill). Kuidas portreteerida lõimunuid. Eesti Päevaleht. Lk. 4 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 18 6  16.10.2016 Tsitaat versus refereering · Tsitaat: ­ Marju Lauristini (2012, lk. 4) sõnul ,,On aeg märgata ja mõista venekeelses elanikkonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: ­ Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele

Õigus alused

6

doc

Soolised erinevused karistamise, selle raskusastme määramisel

(ed.), Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, 79103. Inglehart, R. & Baker, W.E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. ­ Americal Sociological Review, 2000, 65, 1951. Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around the World. Cambridge: Cambridge University Press. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 3144. Kandolin, I., Narusk, A. (1996). Social wellbeing and gender: postsoviet Estonia and the welfare state Finland. ­ Scandinavian Journal of Social Welfare 4, 127 Kinnunen, U., Loikkanen, E. & Mauno, S. (1995). Työn ja perheen vuorovaikutus: ongelmien yleisyys, syyt ja seuraukset. Jyväskylän yliopiston perhetutkimusyksikön julkaisuja 1995, 5. Leinsalu, M

Psühholoogia

14

docx

Sotsioloogia eksam

· 11. peatükk: Stratification and Class: Class and Lifestyle (lk 458-460) · 20. peatükk: Work and economic life (lk 883-933) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on võimalik iseloomustada inimesi konsumerismi kõrge tasemega ning inimesi tarbimisliku ükskõiksuse kõrge tasemega? Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,;

Sotsioloogia

61

doc

Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?

http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sakaalud ja keskkonnas to

Ökoloogia

34

doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

võimalusest maailmas. Otsitakse Eesti Nokiat. ← • “Peldikuseina kriis” – Info ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ning esmajoones Interneti desakraliseerumine. Internet muutub tavaliseks igapäevanähtuseks, mida mitte ainult ei kiideta, vaid ka kritiseeritakse ja mille kvaliteeti kahtluse alla seatakse. ← • „Kaubastumine“ – IKTd müüakse kui elustiili. Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu Järgneva liigituse on välja pakkunud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm (2001).  Esmane levik – Internet on võõrkeelne ja kättesaadav vaid üksikutele isikutele  Alternatiivne kanal omakeelsele meediale – Internetti kolib omakeelse sisuga traditsiooniline meedia  Kahepoolne kommunikatsioonikanal – kõik kohalikud institutsioonid hakkavad pakkuma sisu ja alustavad kahepoolset kommunikatsiooni sihtrühmadega  Internet on integreeritud protseduuride vahetuks osaks.

Sissejuhatus infoteadustesse

49

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

"Selleks, et sellele oleks võidud rajada sotsiaalpedagoogika ulatuslikumat Juba 1990. aastal avaldatud artiklis kurdab Hans Thiersch, üks eelnenud teaduslikku alust. Eelkõige kritiseerib Niemeyer Nohli üht kuulsaimat aastakümnete suurimaid korüfeesid saksa sotsiaalpedagoogikas, et postulaati - pedagoogilise suhte kontseptsiooni -, mis taandas kasvatuse sotsiaalpedagoogika kui akadeemiline distsipliin ja õppeaine on pelgalt õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele. See jättis sotsiaalpedagoogide hilisema tööpraktika seisukohalt osutunud tähelepanuta paljud pedagoogika olulised aspektid, eel- i väheefektiivseks. Vähemalt osaliselt on akadeemiline sotsiaalpedagoogika kõige ühiskondliku dimensiooni (Niemeyer 1992, 446-447). Juba

Sotsioloogia

21

docx

EXAM 2022 Estonian in multilingual Baltic

Estonian in multilingual Baltic-Sea Europe: language contacts and linguistic landscapes. Kordamisküsimused Questions for the exam 1. What is meant by SAE? Give a few examples of possible SAE features. SAE – Standard Average European. Martin Haspelmath: 12 typical structural features (concentrated in Europe, rare outside of Europe) and some other possible common features. Examples: Definite and indefinite articles, e.g., a book vs. the book Relative clauses with relative pronouns, e.g., I woke up a student who had nodded off ‘have’-perfect, e.g., has done Nominative experiencers, e.g., I like, I need Participial passive, e.g., you are invited Particles in comparative constructions, e.g. She is older than me 2. Is Estonian a typical SAE language? Why do you think so? SAE in Estonian: Relative clauses with relative pronouns, e.g., raamat, mida ma lugesin ‘the book that I read’ Comparative construction with the particle kui ‘than’, e.g

Keeletüpoloogia

8

doc

VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED

VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ALUSED SEMINARID SEMINARIDE LÄBIMINE ON KOHUSTUSLIK EKSAMILE PÄÄSEMISE EELDUS 2013/2014 õa kevadsemester (Avatud ülikool) I SEMINAR 21. märts 2014 kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunemine (sugukonnaõi

Õigusteadus

Kommentaarid (0)