Õnnetus koka töökeskkonnas (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Köögiseadmete õpetus

Kodutöö Köögiseadmete õpetus Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil

Köögiseadmed

1

doc

Köögiseadmete õpetus - Ohutusnõuded

Köögiseadmete õpetus Ohutusnõuded Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud. Pliidil

Köögiseadmed

12

doc

Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid

..............................................................................9 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest

Tööohutus ja tervishoid

22

pdf

OHUTUSJUHEND

KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas

Riski- ja ohutusõpetus

20

docx

OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2018 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. riskianalüüsi metoodika.........

Töökeskkond ja ergonoomika

8

odt

Tööohutus

Minu elukutsega seotud tervistkahjustavad tegurid hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris Referaat Juhendaja:  Kõrghooajal toimunud tööõnnetuse suur majanduslik kahju 200 000-eurose aastakäibega restorani kokk libastus katkisel põrandaplaadil. See toimus kõrghooajal ja tema asendaja leidmine võttis aega. Kahju oli kokku 11 830 eurot. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju. Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris,

Turism

17

doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin

23

doc

Esmaabi

· Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi! Õnnetuspaigal võib asjalik tegutsemine päästa palju inimelusid. Sageli määrab esmaabi kvaliteedi oskus mobiliseerida endale stressis kõrvalseisjate seast abilisi. 2. Abikutse Helistada hädaabinumbril 112! Anda teada · Mis juhtus? · Kus juhtus? · Millal juhtus? · Kellega õnnetus juhtus? · Mis seisundis on kannatanu? Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 3. Mis on vigastuse tekkemehhanism Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist

Tervis

Meedia

Kommentaarid (0)