Õlitussüsteemi ülesanne Vähendada hõõrdumist Jahutada, sest koostöötavate pindade vahelt välja valguv õli võtab kaasa ka hõõrdumisel tekkinud soojust Tihendav toime, sest õli abil saadakse vajalik kompressioon silindris õlikelme olemasolul kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paisk
PLOKIKAANETIHENDI VAHETUS Plokikaane tihendi vahetuse tingib: mootori võimsuse langus, jahutusvedeliku taseme langus(õlitaseme tõus), radiaatoris töötava mootori korral mulin, töösooja mootori korral valge suits summutis, õli juurde valamis korgi eemaldamisel kaetud valge õli ja vee emulsiooniga, sama võib näha ka õlimõõtevardast, kompressiooni kontrollimisel kahes kõrvutiasetsevas silindris rõhk teistest tunduvalt madalam.Plokikaan võib olla kaardunud kas ülekuumenemise tagajärjel.Seega enne plokikaane tagasi panemist tuled seda kontrollida pragude ja kaardumise suhtes. Plokikaan eemaldakse mahajahtunud mootori korral alljärgnevalt: 1- eemaldakse aku ,,-" klemm, 2- jahutusvedelik välja lasta, 3- eemaldada kõik vvolikud, lõdvikud ja õhupuhasti, 4- eemaldakse kõik juhtmed, mis segavad, 5- eemaldakse suitsutoru(püksid), 6- eemaldakse klapikambrikaas ja selle tihend, 7- kui kett, siis enne v.võll kohale, nukkvõlli märgid jne. Kohale
1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
Õli pump Möödavooluklapp Õli filter reduktsiooniklapp Pea magistral Väntvõll Blokikaan Turbo Kepsud Sisselase nukkvõll Kolvid Väljalase nukkvõll 25 Küsimused 1. Nimetage õlitussüsteemi kolm funktsiooni: a) Vähendada hõõrdumist detailide vahel, mis vähendab nende kulumist ning soojuspaisumist. b) Jahutada mootori sisedetaile. Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja nukkvõllide laagrite piirkonnast väliskeskkonda. c) Eemaldada hõõrdepindadelt ja koguda kokku kuluproduktid. 2. Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel? Tänapäeval kasutatakse sisehambumisega rootor pumpad. 3
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................
Mootori lõplik koostamine Mootori osandamise järel defekteeritakse selle detailid st. Osa detaile läheb uuesti koostamisele ilma, et nendega midagi tehtaks. Teine grupp on kasutamis(remondi) kõlbmatud lähevad utiili(vanarauda). Kolmas grupp mida võib taastada remontimise teel. Koostamist alustatakse baasdetailist, milleks on siis mootoriplokk, järgmiseks monteeritakse kohale väntvõll, kui samad laagrisaaled siis täpselt samale kohale(vanale kohale). Enne väntvõlli paigaldamist karterisse määritakse selle kaelad puhta õliga kokku ja ka pikilõtkuseibid. Siis kontrollitakse pikilõtku, mida ei tohi olla. Laagrikaaned pannakse oma kohtadele tagasi ning pingutatakse dünamomeetrilise võtmega ja pingutus momendid annab auto-data. Pingutatakse vähemalt kolme läbimiga ja iga laagrikaan eraldi ning kontrollitakse pidevalt väntvõlli pöörlemise kergust. Keeratakse mootoriplokk õigesse asendisse ning paigaldatakse enne koostatud kolvi-kepsugrupp.
19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng. Peamisteks arengusuundadeks: 1) Hübriidajamid 2) biokütused 3) elektriauto 4) Alternatiivkütused 5) Alternatiivsed energiaallikad a) kütuseelemendid b) homogeense
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei
Kõik kommentaarid