50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 55 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Roosa123456
Õppematerjali autor
LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad
Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e
ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium
Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. (Karusammal, sõnajald, kollad).
vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. · Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE · Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub
Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega (kaktused) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud. Lehemuudendid Kaitsevahendid, putukapüünised. PALJUNEMINE Vegetatiivne paljunemine Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad. Eristatakse pungumist ja pooldumist. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid