Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile
.................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.......
koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted
Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3
Töötaja kohustused 1.teha kokkulepitud tööd 2.täita kõiki eeskirju ja töönorme 3.hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma töökohustusi täitmast 4.teatama oma töötakistusest vahetule ülemusele 5.kohustatud hoidma tootmis- ja ärisaladusi 5. töölähetus Lähetus on oma töö tegemine väljaspool tavalist töökohta. Muidu on lähetus maksimaalselt 30 p ka pikem. Alla 3-aastase lapse vanemat on õigus saata lähetusse ainult isiku enda nõusolekul. Sõ päevaraha lähetuses olles, samuti tasutakse ööbimiskulud. 6. töölepingu peatumine Töölepingu peatumine ajutine töö mittetegemine. Lepingusse ei pea kirja panema. Peatub: 1)poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja) 2)töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus) 3)puhkuse ajaks (korraline puhkus) 4)seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud) 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks
soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Nimeta õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustavad tunnused 1) õigus on käitumisreeglite kogum 2) õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) õiguses väljendub riigi tahe 4) õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) õiguse täitmist tagatakse riigisunniga 6) õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse) kohtuvõimu teostavad kohtud Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed
Kõik kommentaarid