kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et teosed olid varustatud tuntud kirjaniku autogrammidega. Mari P. oli raadiost õigusnõusaatest kuulnud, et kui mingit asja katkematult vallata üle 5. aasta, siis võib valdaja saada asja omanikuks. Seetõttu arvas ta , et tal on õigus Lennart M-i teosed müüa tuttavale, mida ta ka tegigi. Kuid 3 kuud hiljem tuli Mari P. juurde ärritatud sõbranna Maie R., kes teatas, et ta oli näinud antikvariaadis Lennart M. teoseid, mis kuulusid talle, sai teada müüja ja see teatas, et ostis raamatud Mari P. käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule. Mari P
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND ÕIGUSE INSTITUUT Õigusõpetus Tsiviilõiguse ülesanded Juhendaja: Enno Oidermaa Dotsent Tallinn 2012 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1
Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud
Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnisasjad Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne Tsiviilõigus suhe Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhe – tsiviilõigus normidega reguleeritud suhe (õigusnõuetega reguleeritud ühiskondlik suhe).
lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah.
õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1
VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest. AÕS § 119 lg 1 järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud
Võlaõiguse üldosa 07.09.20 Lepingulised suhted ● Lepingulisi suhteid reguleerivad mh ○ TsÜS, seadus sätsetab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ○ VÕS, seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulisi suhteid isikute vahel ○ Tarbijakaitseseadus, seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse ● Au ja väärikuse riive, sellest tulenev kahju - lepinguvälised suhted, nõude alus VÕSist 1046- 1047 (ebaõige faktiväide) ● VÕS on VÕ keskne õigusakt ning puudutab KÕIKI lepinguid ● VÕS jaguneb üld- ja eriosaks
Kõik kommentaarid