Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ?
  • Mida võib siis nõuda ?
  • Mis siis saab kui vormi ei järgita ?
  • Mis on perekond ?
  • Mis on perekonnaõigus?
  • Mis on perekonna huvides võetud varaline kohustus?

Lõik failist

ÕIGUSÕPETUS
Sissejuhatus õigusesse
ÕIGUSE EELASTMED:
Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal , religioon , korporatiiv , õigus.
Moraal ja tava on enne õigust
  • Tava – kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus.
  • Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid . Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks – igas inimühiskonnas on mitu moraali – käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua.
  • Religioon – väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid ( kirik , usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme  suur samm edasi. Religiooninormid ei erine üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt – uus kvaliteet korrareeglite hulgas.
  • Korporatiiv – ükskõik, mis alusel tekkiv – ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult pole viga korporatiivses elulaadis – tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele.

Moraali- ja tavanormid on üldised ja üldkohustuslikud, kuid alluvad ühiskonna tahtele.
ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS
Õiguse allikad on need kohad, kust me leiame õigust. Õiguse ajalugu saab alguse kirjapandud allikatest. Riik sanktsioneeris tavad, pani neist olulisemad kirja. Riik lõi ka uut õigust. Mandri-Euroopa õigusallikate kujunemist on saatnud kodifitseeriv idee. Õigusnormid korrastavad teatud kvaliteediga tegelikkust . Neid kvaliteete on erinevaid, kuid mingi osa tegelikkusest on sarnased. Nii sünnivad ka sarnase sisuga õigusnormid. Need jagunevad eraõiguseks, avalikuks õiguseks ja vahel räägitakse ka karistusõiguseks. Kodifitseerimine – erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees.
Vasakule Paremale
Õigusõpetus #1 Õigusõpetus #2 Õigusõpetus #3 Õigusõpetus #4 Õigusõpetus #5 Õigusõpetus #6 Õigusõpetus #7 Õigusõpetus #8 Õigusõpetus #9 Õigusõpetus #10 Õigusõpetus #11 Õigusõpetus #12 Õigusõpetus #13 Õigusõpetus #14 Õigusõpetus #15 Õigusõpetus #16 Õigusõpetus #17 Õigusõpetus #18 Õigusõpetus #19 Õigusõpetus #20 Õigusõpetus #21 Õigusõpetus #22 Õigusõpetus #23 Õigusõpetus #24 Õigusõpetus #25 Õigusõpetus #26 Õigusõpetus #27 Õigusõpetus #28 Õigusõpetus #29 Õigusõpetus #30 Õigusõpetus #31 Õigusõpetus #32 Õigusõpetus #33 Õigusõpetus #34 Õigusõpetus #35 Õigusõpetus #36 Õigusõpetus #37 Õigusõpetus #38 Õigusõpetus #39 Õigusõpetus #40 Õigusõpetus #41 Õigusõpetus #42 Õigusõpetus #43 Õigusõpetus #44 Õigusõpetus #45 Õigusõpetus #46 Õigusõpetus #47 Õigusõpetus #48 Õigusõpetus #49 Õigusõpetus #50 Õigusõpetus #51 Õigusõpetus #52 Õigusõpetus #53 Õigusõpetus #54 Õigusõpetus #55 Õigusõpetus #56 Õigusõpetus #57 Õigusõpetus #58 Õigusõpetus #59
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sv12 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus ­see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid ­ normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni

Õiguse alused
thumbnail
65
docx

Perekonnaoõigus

PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per

Perekonna- ja pärimisõigus
thumbnail
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õig

Tsiviilõigus
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Obje

Õigus
thumbnail
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus ­ kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus ­ üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ­ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil?

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma

Tsiviilõigus
thumbnail
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused Moraal - südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem ● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti) ● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks

Tsiviilõiguse üldosa
thumbnail
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused Moraal - südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem ● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti) ● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun