Õigusõpetus IT juhtidele kordamisküsimused (1)

1.  Mis asi on leping?  
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega  lepingupool  kohustub või  lepingupooled  
kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 
 
2.  Mille järgi tuvastada lepingu liik? 
Lepingute liigid eesmärgi järgi:  
•  Võõrandamislepingud,  
•  Kasutuslepingud,  
•  Kindlustuslepingud,  
•   Toetamislepingud ,  
•  Kompromisslepingud,  
•  Seltsingulepingud,  
•  Teenuse osutamise  lepingud  
Avalik-õiguslik  leping  –  sisuks  on  õiguste  ja  kohustuste  tekitamine,  muutmine,   lõpetamine  
avalik-õiguslike suhete valdkonnas . 
Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. 
Tasuline  leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. 
Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. 
Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); 
Kestvusleping  – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste  täitmisele  
Raamleping  –  määratakse  kindlaks  tulevikus  sõlmitavate  lepingute  sisu  ja  muud  olulised 
tingimused. 
 
3.  Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. 
Kohustuse täitmise nõudmine – kui  võlgnik  rikub raha maksmise kohustust, võib  võlausaldaja  
nõuda  selle  täitmist.  Kui  võlgnik  rikub  kohustust,  mis  ei  seisne  raha  maksmises,  võib 
võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist.  
Kohustuse  täitmisest   keeldumine   –  võlgnik  võib  keelduda  oma  kohustuse  täitmisest,  kuni 
võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui 
see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos 
ning seadusest, lepingust või  võlasuhte  olemusest ei tulene teisiti.  
Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul - Kui lepingupooltel on lepingust 
tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse 
täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või 
andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 
Hinna  alandamine  -  Kui  lepingupool  võtab  vastu  kohustuse  mittekohase  täitmise,  võib  ta 
alandada  tema  poolt  selle  eest  tasumisele  kuuluvat  hinda  võrdeliselt  kohustuse  mittekohase 
täitmise väärtuses. 
Viivis  - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 
viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 
Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda 
võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja.  
Kahju hüvitamine - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega 
või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 
Taganemine ja ülesütlemine - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on 
lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. 
Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse 
sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, 
võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 
 
4.  Tooge  näited  kohtueelsetest  ja  kohtuvälistest  vaidluse  lahendamise  instantsidest 
(kirjeldage).  
Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid.  
Vahendusmenetlus/  lepitusmenetlus  -  Lepitusseadusega  reguleeritakse  lepitusmenetlust 
tsiviilasjades. 
Kohtuvälised vaidluste lahendamise  organid  -  Vahekohtu  kokkulepe on poolte kokkulepe anda 
vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest 
või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus.  
Kohtueelsed  komisjonid  –   Kindlustuse   vahekohus,  töövaidluskomisjon  (sõltumatu 
individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest 
tulenevate vaidluste lahendamiseks) 
 
5.   Millistel  juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise.  
Kui  võlausaldaja  põhjustas  ise  rikkumise  siis  ei  saa  võlausaldaja  tugineda  kohustuse 
rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta 
lepingu rikkumise eest. 
 
6.  Mis on  võlasuhe ? Kuidas tekib võlasuhe?  
Võlasuhe on  õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu 
või jätta see tegemata. 
Võlasuhe  võib  tekkida:  1)  lepingust;  2)  kahju  õigusvastasest  tekitamisest;  3)  alusetust 
rikastumisest;  4)   käsundita   asjaajamisest;  5)  tasu  avalikust  lubamisest;  6)  muust  seadusest 
tulenevast  alusest . 
 
7.  Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe.  
1)  kohase  täitmisega;  2)  tasaarvestusega;  3)  kokkulangemisega;  4)  poolte  kokkulepega 
5)  lepingust  taganemisega;  6)  lepingu  ülesütlemisega;  7)  võlgniku  või  võlausaldaja  surm 
8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 
 
8.  Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? 
Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 
 
9.  Mis on  lepinguvabadus ?  
Lepinguõiguse  printsiibi  kohaselt  võivad  pooled  sõlmida  igasuguseid  lepinguid,  sõltumata 
sellest, et vastavat liiki lepinguid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. 
 
10. Mis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte sisu ja tähendus?  
Võlausaldaja  ja  võlgnik  peavad  teineteise  suhtes  käituma  hea  usu  põhimõttest  lähtuvalt.  
Võlasuhtele  ei  kohaldata  seadusest,  tavast  või  tehingust  tulenevat,  kui  see  oleks  hea  usu 
põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.  
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- 
või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.  
 
11. Millal kasutatakse leppetrahvi? 
Leppetrahv   on  lepingus  ettenähtud  lepingut  rikkunud  lepingupoole  kohustus  maksta 
kahjustatud  lepingupoolele  lepingus  määratud   rahasumma .  Lepingu  rikkumise  korral  võib 
kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. 
 
12. Millal saab rikkumise heastada? 
Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, mittekohase 
täitmise parandada või  asendada , kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles 
öelnud   või  nõudnud  kohustuse  täitmise  asemel  kahju  hüvitamist  ning  kui  heastamine  on 
vastavalt  asjaoludele  mõistlik  ja  heastamisega  ei  põhjustata  kahjustatud  lepingupoolele 
põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi 
heastamisest keelduda. 
 
13.  Müügileping . Mis asi on lepingule mittevastavus? Müügilepingu mõiste.  
Asja müügilepinguga kohustub  müüja  andma ostjale üle olemasoleva,  valmistatava  või müüja 
poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga 
kohustub müüjale  tasuma  asja  ostuhinna  rahas ja võtma asja vastu. 
Näiteks kauba mittevastavus lepingule tähendab, et kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, 
nagu tuleneb lepingust või lepingu lisadest või kaup ei ole see kaup, mille ostja on tellinud. 
 
14. Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt?  
Tööde  üleandmise-vastuvõtmise  akti  kasutatakse  juhul,  kui  soovitakse  üle  anda  poolte 
kokkuleppe alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid . 
 
15. Kes on tarbija?  
Füüsiline  isik,  kes  ostab  ja  kasutab  või  kavatseb  osta  ja  kasutada  kaupa  või  teenust 
eravajaduseks. 
 
16. Mis vahe on viivisel ja intressil?  
Intress  on  kokkulepitud  tasu  raha  kasutamise  eest,  viivis  aga   hüvitis   kohustise  tähtaegselt 
mittetegemise jätmisest tuleneva kahju eest. 
 
17.  Töövõtuleping  – mõiste.  
Leping,  millega  üks  pool  kohustub  tasu  eest  valmistama  või   muutma   asja  või  teenuse 
osutamisega   saavutama  mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu 
 
18. Millised on  töövõtulepingu  põhilised erinevused müügilepingust? ESSEE 
Asja valmistamise puhul on tegemist töövõtulepinguga (mitte müügilepinguga – müügilepingu 
objekt ei pea olema olemas, selle võib ka spetsiaalselt valmistada), kui: 
•   Tellija  annab olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või 
•  Suurem  osa  asja  muretseva  poole  kohustustest  seisneb  töö  tegemises  või  muu  teenuse 
osutamises 
 
19. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe. ESSEE 
 
Käsundusleping  
 
Mõiste 
•Käsunduslepinguga  kohustub  Leping,  millega  üks  pool 
üks  isik  vastavalt  lepingule  kohustub  tasu  eest  valmistama 
osutama 
teisele 
isikule  või  muutma  asja  või  teenuse 
teenuseid,  käsundiandja  aga  osutamisega  saavutama  mingi 
maksma talle selle eest tasu, kui  muu  tulemuse  ja  teine  pool 
selles on kokku lepitud 
kohustub  maksma  selle  eest 
•Oluline  on  protsess,  mitte  tasu 
tulemus