50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
131 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rohuneemesaar
Õppematerjali autor
Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia.
ning mis on klassikaliselt tunnistatud õigusteadlaste tegevusalaks. Siia hulka kuuluvad: · õigusfilosoofia · õigusajalugu · võrdlevad õigusuuringud 2. rakenduslikku õigusteadust, mille uurimisobjekt on põhimõtete ja normide rakendamine konkreetsetel juhtudel (rahvusvaheline, rahvusülene, riigi-, rahvuslik või kohalik õigus). Rakenduslik õigusteadus tegeleb kehtiva õiguse tunnetamise, interpreteerimise ja arendamisega. Ta jaguneb: · avalik õigus · kriminaalõigus · eraõigus Õigusajaloo uurimisobjekt, tunnetuse eesmärk Õigusajalugu õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu, millele ka meie tänapäevased teadmised põhinevad. Tänapäeval ei saa tugineda kaheteist tahvli seadustele, ses
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreet
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peami
absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. 1. CIC i struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid